• Bioteaduste Üliõpilaste Selts

7 mõtet, mida Keskkonnanädalalt kaasa võtta

Updated: Jun 7


Fridays for Future Eesti üritus: "Miks meedia meile vahel valetab ft. rohepesu" fotograaf: Lisete Nukk


18.-22. aprillil toimus BÜSi eestvedamisel Keskkonnanädal 2022. Nädala eesmärk oli leida koht keskkonnale enda tegemistes ja sellega koos ka oma tervist hoida. Keskkonnanädalast inspireerituna toon välja 7 mõtet, mida edaspidi nii igapäevaellu kui ürituste korraldamisele kaasa võtta.


  1. Igapäevaseid tüütuid probleeme aitavad lahendada keskkonnasõbralikud viisid. Kas pead jälle prügi välja viima? - Osta poest vähem prügi ja teekond prügikastini võib ununeda. Kas jälle on riided ära kulunud? - Investeeri kauakestvatesse riideesemetesse. Kõrged energiahinnad… Vaata üle, äkki saad endale uue transpordi või kodutehnika harjumuse luua. Toiduhinnad kõrged? - Toidupüramiidi tipus olevad toiduained maksavad tihti kõige rohkem, kuid neid tarbitakse sageli ebaproportsionaalselt palju. Ehk on aeg oma toitumist natuke tervislikumaks (ja pakendivabamaks) teha?

  2. Lase sõpradel võtta piknikule kaasa oma tass või muud nõud. Kui korraldad nt enda juures koosviibimise, eelista tavaliste pestavate nõude kasutamist. See vähendab oluliselt tekkiva prügi hulka ja kasvatab vastutustundlikkust. Nõude pesemine on täiesti okei tegevus. Kui endale kohe üldse ei meeldi nõusid pesta, siis on paar nippi mida võid kasutada. Suurema seltskonna nõude puhul on aja- ja veesäästlik variant nõudepesumasin, mis õnneks on tudengiruumis täitsa olemas. Mustadest nõudest aitab lahti saada ka protsessi nautimine. Selleks vaata, et sul kuhugi kiire ei oleks, pane muusika käima ja hakka pesema! Alati saad ka sõbral lasta oma nõud ära pesta, aga siis võiks selle eest sõbrale ka midagi vastu pakkuda.

  3. Ära lange reklaamitriki ohvriks. Jätkusuutlikkus ja keskkonnasõbralik olemine on hetkel väga teemas ja nii mõnigi ettevõte kasutab seda ära. Toodetele või teenustele lisatakse mõni eriti roheline aspekt ja sellega reklaamitakse ennast keskkonnateadliku ettevõttena. Kuii ettevõte põhitegevus on jätkuvalt sama saastav, siis rohelised asendustegevused ei kompenseeri negatiivset mõju keskkonnale. Tarbimine võib atraktiivse reklaami tõttu tõusta ja sellega hoopis keskkonna jalajälg suureneb. Sellist tegevust nimetatakse rohepesuks. Siinkohal tulekski enda jaoks läbi mõelda, kas eelistada tooteid ettevõtetelt, mis näitavad ennast rohelisena, aga tegelikult seda ei ole või eelistada neid tootjaid, kes ei teeskle, et neil on positiivne mõju keskkonnale. Kõige parem variant oleks siiski leida alternatiivid, mis on päriselt väiksema keskkonna jalajäljega.

  4. Saaste vähenemine on otsese positiivse mõjuga tervisele. Ilmselt me kõik teame, et suitsetamisel on halb mõju tervisele. Samamoodi mõjutab nt kopse ka passiivne suitsetamine ehk kellegi teise suitsu sisse hingamine. Palju keerulisem on aga märgata üldist õhu- või veesaastet. Saasteosakesed nii õhus kui vees mõjutavad organisme tavaliselt erinevate ummistustena ja seetõttu häirivad nt gaasivahetust ja tekitavad stressi. Kui võrrelda õhusaastet Tartu piirides, siis nt Karlovas on talvel teiste aladega võrreldes üsna palju osakesi õhus. Miks? Sest puude põletamine ahjus paiskab õhku palju jääkosakesi. Lisaks on talvel õhk üsna kihistunud, mis jätab kõik need osakesed maapinnalähedasse õhku. Kindlasti ei tähenda see, et peaksime ahiküttest loobuma. Oluline on osata märgata erinevaid positiivseid ja negatiivseid aspekte meie igapäevaelus.

  5. On paiku, kus inimesed juba elavad kliimamuutuste tõttu postapokalüptilises maailmas. On aeg nendelt õppida. Newfoundland asub Kirde-Ameerikas Atlandi mere ääres, kus põhjast tuleb külm Labradori ja lõunast soe Golfi hoovus. Need hoovused mööduvad üksteisest üsna lähedalt ja need on ka rannikule lähedal, mistõttu on see koht eriti kalarohke. Õigemini oli. Kliimamuutuste tõttu on hoovuste omadused ja trajektoor muutunud. See on põhjustanud rannikulähedase mereannivarude drastilise vähenemise. Kui Newfoundlandi külades elavad inimesed elatusid varem ainult kalapüügist, siis nüüd on nende elatusallikas kadunud. Kui esimesel-teisel vähese kala aastatel maksti kaluritele toetusi, et nad rasketel aegadel hakkama saaksid, siis mida aasta edasi, seda kindlam oli, et kalad ei tule tagasi. Lõpetati toetuste jagamine ja suurem osa elanikest olid sunnitud kolima. Ega kohalikud täpselt ei teadnud, mille pärast selline suur muutus toimus. Nemad tundsid aga oma naha peal kliimamuutuste tagajärgi. Neid tagajärgi on otseselt tunda ka mitmel pool mujal maailmas. Meie eeliseks on teadlikkus kliimamuutustest ja nende mõjust. On aeg õppida juba tagajärgi kogenud inimestelt ja hakata tegutsema.

  6. Võta aeg maha ja leia, mis on sinu jaoks tähtis. Miks sa just seda teemat õpid? Miks sa just seda tööd teed? Kes on sinu jaoks kõige tähtsamad inimesed? Kui palju sa ennast hoiad? Soovitan selliste küsimuste peale mõtiskleda, eriti enne suuri otsuseid. See aitab oma tegevusi eesmärgistada ja kergema südamega elada. Ehk leiad neid küsimusi küsides ka looduskeskkonna hoidmise rolli oma elus… NB! Kui hakkad jääma mõtetesse kinni (keskkonnamõtted võivad eriti ohtlikud olla), siis hea ravi sellele on pea välja lülitamine füüsilise tööga. Mine nt appi maasikaid korjama!

  7. Uuri-usalda-ole rahulik. Tee kindlaks, mis on sinu jaoks väärtuslik. Kui selleks on nt keskkonna hoidmine, siis järgmise sammuna tee kindlaks, kas sinus on jõudu sellega ise tegeleda. Iga inimene ei pea kõigi teemade spetsialist olema. Seega üks hea variant, mida oma pea säästmiseks teha, on leida inimesed või organisatsioonid, kelle soovitusi usaldada. Nt soovitusi kuidas tarbida, kuidas aeda korras hoida jne. See aitab sul keskenduda nendele teemadele, mis on sinu jaoks olulisemad.


Selle kirjutise eesmärk kindlasti ei ole ette kirjutada, mida peab tegema ja mida ei tohi teha. Pigem võiks olla see inspiratsiooniks, et hakata ise endale sobivaid lahendusi välja mõtlema. Ilmselt jääb see tekst siia BÜSi blogisse pikaks ajaks, oled alati oodatud seda uuesti lugema, kui oled nendeks teemadeks valmis. Väikesed teod loovad aluse mõttemaailma muutusele. Muutuse soovidest teada andmine ja koos tegutsemine viib juba suurema mõjuni.



Autor: Ilona Tamm

71 views0 comments

Recent Posts

See All