19. aprillil toimus koostöös Rahva Raamatuga juba kolmas Teemaõhtu. Sel korral rääkisime armastusest, milleks inspiratsiooni kogusime Leo Bormansi raamatust "Armastus on. Kogu maailma armastuse raamat".
Saamaks vastused sellistele küsimustele nagu kas ja kuidas armastus meid mõjutab kutsusime külla Tartu Ülikooli professori Raivo Mändi ning käsitletud teemadest oleme all teinud ka kokkuvõtte.
Mis on armastus?
Teadusliku definitsiooni kohaselt ei ole armastus midagi muud kui aju stimuleerimine virgatsainete abil, mis toob endaga kaasa osapoolte vahelise kiindumise.
Armastuses on võimalik eristada kolme faasi - iha, kiindumus ning seotus. Armastust võib võrrelda enda bioloogiliste mehhanismide tõttu sõltuvusega - leiame endale meelepärase partneri ning hakkame järk-järgult vajama kaaslase kohalolekut ja tähelepanu. Kire leidmise korral liigutakse pikealise kooselu suunas.
Miks meile armastus?
Armastus on eksisteerinud täpselt sama kaua, kui on elanud sugulisel teel paljunevad organismid. Seetõttu on armastus, kui nähtus, püsinud looduses väga pikalt ning on tingitud eelkõige asjaolust, et soovime enda kaaslaseks (järglaste vanemaks) parima geneetilise taustaga isendit. Armastus täidab eesmärki saada geneetiliselt häid järglasi ning arenenumate liikide puhul stabiilset pereelu. Võib väita, et armastus käib geenide kaudu.
Millised on armastuse liigid?
Armastus on levinud mitmes eri vormis mitmete liikide vahel. Kõige klassikalisemalt mõistetakse armastusena armastust kahe isendi vahel või näiteks lapse ja vanema vahel. Samuti on armastus perekonnaliikmete, lemmiklooma ja peremehe, kuid ka erinevate loomaliikide vahel (näiteks tiiger ja lõvi).
Kuidas valime endale partnerid?
Loomariigis on teada mitmeid erinevaid tunnuseid, mille alusel partneri kasuks otsustatakse. Kuid kuidas valivad inimesed endale kaaslasi? Täpset mehhanismi ei ole võimalik välja tuua, kuid on levinud hüpotees, et naised valivad endale alateadlikult kaaslasi nende lõhna järgi. Mõnel naisel on lõhna osas tunnetus parem, mõnel kehvem. Kuid mida annab partneri valik lõhna alusel? Enda lõhnast võimalikult erineva lõhnaga inimene on suure tõenäosusega sinust erinev geneetilisel tasemel; see on aga vajalik selleks, et potentsiaalse partneriga saada geneetiliselt kõige tugevam järglane ning selle tagab geneetiliselt erinevate vanemate paar. Siiski ei ole antud hüpotees täielikku tõestust leidnud ning kindlasti mängib partneri valikul väga suurt rolli ka keskkond ning erinevate hormonaalsete ravimite kasutamine.
Oluline on ka partnerite vaime sobivus - kui geneetilises plaanis otsime alateadlikult võimalikult erineva taustaga inimest, siis huvide tasandil sarnaseid kaaslaseid. Äärmiselt oluline on ka vaimse sideme tekkimine.
Armastus loomariigis
Monogaamia (püsiva kaaslase omamine) tundub esmapilgul olevat nähtus, mis on levinud vaid inimeste vahel. Lähemal uurimisel tuleb aga välja, et monogaamiat esineb loomariigis rohkem - näiteks lindude seas. Kalakajakate elustiili uurimisel on selgunud, et kajakad valivad endale kaaslasi mitmeteks aastateks ning paarituvad valitud partneriga kuni surmani (või kadumiseni). Näiteks kalakajakate Marta ja Oskari armuelu kestis linnuuurijate silme all 21 aastat! Oskar ootas enda kaaslast Martat isegi siis, kui ta pesitsuspaika ühel aastal ei jõudnud.
Armastuse kohta leiad kokkuvõtliku video siit.
Autor: Mare Vahtre
Toimetas: Kerli Reintamm
Pildistas: Mare Vahtre
Comments