• BÜS

Bakterid värvivad kangaid

Tõsiasi, et moe- ja tekstiilitööstus saastab igal sammul halastamatult keskkonda, ei ole enam kellelegi uudiseks. Loodusesse kuhjuvaid riidejääke saab vähendada mõistliku tarbimise ja taaskasutusega. Mida aga teha, et riiete tootmine ei ammendaks Maa veevarusid ning kuidas vältida kanga töötlemisega kaasnevate kemikaalide sattumist loodusesse? Nende probleemide lahendamiseks tuleks eelkõige muuta kanga töötlemisprotsessi. Igal aasta kasutab riidetööstus umbes 79 miljardit kuupmeetrit vett. Kangaste värvimisel ja riiete keemilisel töötlemisel tekkiv reovesi moodustab 17-20% tööstuslikust veereostusest.


Ühe lahendusena on disainer Natsai Audrey Chieza välja pakkunud võimaluse kangaid värvida bakterite toodetud pigmentidega. Chieza on laboris uurinud mullas ja taimejuurtel elavat bakterit Streptomyces coelicolor. S. coelicolor eraldab antibiootikumi actinorhodin, mis olenevalt keskkonna happelisusest võib olla sinine, lilla või roosa. Kui panna bakter kasvama otse siidile, läheb näiteks ühe T-särgi värvimiseks vaja ainult 200 ml vett. Seda on umbes 500 korda vähem kui tavalise tootmisprotsessi korral. Bakteripigmendi kasutamisel ei teki ka keskkonnale kahjulikke kemikaale sisaldavat reovett.


Chieza on uurinud S. Coelicolor'i pigmendi kasutusvõimalusi alates 2011 aastast ning 2018 lõi ta Londonis oma uurimislabori Faber Futures. Labori eesmärgiks on aidata teistel uurimisgruppidel ja ka firmadel ära kasutada elava looduse võimalusi, et luua keskkonnasõbralikumaid materjale ja tootmismeetodeid.


Kuigi uusi keskkonnasõbraliku tootmise võimalusi ja uuenduslikke materjale järjest lisandub, on neid siiski raske masstootmisse viia. Moetööstus on tihti üles ehitatud pigem kiirele ja odavale tootmisele ning tootjatel pole motiivi tehnoloogiaid arendada või tootmissüsteeme muuta. Sellele vaatamata on Chieza leidnud ettevõtjaid, kes on valmis proovima bakteritega kangaste värvimist ka tööstuses.


Bakteritega kangaste värvimine pole aga ainus uus võimalus moetööstust muuta. Üha enam leitakse mooduseid, kuidas kasutada baktereid, protiste, loomarakke ja seeni uute materjalide loomiseks. Näiteks toodab firma Modern Meadow nahka laboris kasvatatud kollageenist, Bolt Threads teeb kangast aga seeneniitidest ja kasvatab sünteetilist ämblikuniiti. Hollandi firma DyeCoo kasutab kanga värvimiseks vee asemel hoopis süsihappegaasi ja on loonud jäätmeteta ringprotsessi. Kõiki neid meetodeid ja materjale saab omakorda kombineerida ühte tootmissüsteemi.


Chieza usub, et bioloogiliste süsteemide kasutamine aitaks arendada kõiki tööstusharusid, sest looduses on juba kõige efektiivsemad mehhanismid olemas. Sel viisil on võimalik muuta nii moetööstus kui ka muu tootmine jätkusuutlikuks, vähendada tööstusjäätmeid ning lõpetada fossiilsete kütuste ja naftal põhinevate materjalide kasutamine.



Kasutatud allikad:

https://www.itsnicethat.com/features/ones-to-watch-2019-faber-futures-natsai-audrey-chieza-miscellaneous-250219

https://edition.cnn.com/style/article/natsai-audrey-chieza-bacteria-dye-smart-creativity/index.html

https://www.fastcompany.com/90257662/these-gorgeous-colors-come-from-dye-made-by-bacteria-not-chemicals

https://www.wired.co.uk/article/natsai-audrey-chieza-faber-futures-biodesign

https://www.ted.com/talks/natsai_audrey_chieza_fashion_has_a_pollution_problem_can_biology_fix_it


Autor: Iris Epp Sildnik

47 views

Bioteaduste Üliõpilaste Selts


Aadress: Riia 23, Tartu 51010, Eesti
E-mail: bysselts@gmail.com
Arveldusarve: Swedbank EE522200221057196814 (saaja: Bioteaduste Üliõpilaste Selts)
Registrikood: 80355504