• BÜS

Kuidas paberitööstus, põllumajandus ja riik tudengitele ära tegid ehk OLE ROHKEM. välkviktoriin

9. septembril toimus OLE ROHKEM. tudengimess, kus ka BÜS oli oma esindusega väljas. Meie juures sai laduda pipetiotsikuid kiiruse peale ning osaleda välkviktoriinil. Välkviktoriini eesmärgiks oli näidata, kuidas saab juba tavaliseks muutunud keskkonnaprobleeme teise nurga alt vaadata. Ja mis oleks sellele parem jätk, kui selgitada küsimuste tagamaad ning lahendusi. Alustuseks toome välja küsimused ning soovitame soojalt enne lahenduste lugemist ise õiged vastused ära arvata (sulgudes on kirjas Tudengimessil vastajate arv).



Küsimus 1: Kumma valmistamiseks kulub rohkem puitu? Kas

a) 1 m² 50euroste (12)

või

b) 1 m² 2-kihilise vetsupaberi valmistamiseks (18)


Küsimus 2: Kumba lubab Eesti riik aastas rohkem maha võtta/ küttida? Kas

a) metsa kogu metsa hulgast (24)

või

b) suurulukeid kõikide suurulukite hulgast (6).


Küsimus 3: Kumma süsiniku jalajälg on väiksem Eesti lõpptarbija seisukohalt? Kas

a) 1 kg Hispaaniast pärit avokaado (13)

või

b) 1 kg kohalikult mahekasvatajalt saadud värske sealiha (17).



Nagu näha, on hääled jaotunud üsna võrdselt vastusevariantide vahel ära. Nii mõnigi vastaja sattus kimbatusse, kuid seda võis näha hea märgina, et mõte hakkas liikuma. Etteruttavalt öeldes, õigetele vastusevariantidele läksid alla poolte häältest. Aga ega meiegi ei teadnud alguses õigeid vastuseid ning nende otsimine oli paras tükk tegemist.


Alustame kõigepealt esimese küsimusega. Vetsupaber on meie kultuuriruumis üsna tähtsal kohal. Eriti hästi tuli see välja koroonabuumi alguses, kus osteti korraga massilistes kogustes vetsupaberit. Isegi kui see oli vajalik käitumine, siis surve paberitootmisele kasvas hüppeliselt. Huvitav oleks ju teada, kas vetsupaberi ja näiteks paberraha tootmiseks kuluva puidu kogus on omavahel võrreldav? Üldsegi mitte! Euro kupüüride jaoks saadakse tselluloosi hoopis puuvilla kiududest.¹ Nii et meie raha jaoks puid vaja ei ole. Aga vetsupaberi jaoks on. Kui numbrite juurde minna, siis ühest puust saab umbes 200 rulli (45 kg) vetsupaberit ja päevas toodetakse 83 miljonit rulli ja selleks on vaja 27000 puud. Ning see kõik läheb vaid 30% inimeste kasutusse.² Iseenesest raha ja vetsupaberi võrdlus ei olegi nii tähtis, kuid see annab mõista, et iga paber ei olegi puidust!


Jätkates puidu teemaga, siis üks aktuaalseimaid keskkonnateemasid on metsade majandamine. On teada, kui metsi võetakse maha, siis loomadel jääb elupaiku vähemaks. Aga ka metsloomi kütitakse ning kui neid küttimise tõttu vähemaks jääb, siis elupaikade vähenemine ei ole probleemiks. Tunduks justkui loogiline mõttekäik... Kuna looduse uurimine on keerulisem, siis saab alati riigi tööd analüüsida, sest andmed on loetavas vormis kättesaadavad. Kumba siis lubab Eesti riik aastas rohkem maha võtta/ küttida? Kas metsa kogu metsa hulgast või suurulukeid kõigi suurulukite hulgast. Eestis on metsa umbes 23306 km², sellest umbes 330 km² ehk 1,4% võetakse aastas maha.³ Metsloomadest said võrdluseks valitud ainult suurulukid. Keskkonnaagentuuri 2019. aasta seirearuande järgi (vaadates valitud loomade arvukust ja küttimismahtu) said inimeste saagiks umbes 28% suurulukitest.⁴ Seega võrreldes suurulukitega raiutakse metsa üsna vähe. Tegelikult ei ole selline võrdlus pädev näitamaks elupaikade vähenemise tähtsusetust, sest nagu öeldud, loodus on kompleksne.


Kolmas küsimus: importavokaado vs kohalik sealiha. Avokaadod kasvavad tavaliselt lõunapoolkeral, aga neid kasvatatakse ka näiteks Hispaanias. Seega tuleb arvestada transpordi emissioonidega, kuid see on üllatavalt väikese kaaluga (8%). Avokaadode jalajälg on keskmiselt 2,5 kg CO₂eq kilogrammi kohta, mis on umbes 5 korda suurem kui banaanil. Kuigi avokaado jalajälg on suur, siis taimse produkti jalajälg jääb selgelt alla loomsele. Sealihal on see näitaja 7 kg CO₂eq kilogrammi kohta. Siiski on hea ära mainida, et siga on säästlikum tarbida kui mäletsejaid (lamba ja veiseliha ning piimatoodete emissioon on üle 20 kg CO₂eq kilogrammi kohta).⁵


Niisiis, õiged vastused ülaltoodud küsimustele olid vetsupaber, suurulukid ja avokaado. Õigeid vastuseid oli umbes 40%. Loodetavasti on teadmisi jälle juures. PS! Tegemist ei olnud päris uurimistööga, vaid lihtsa guugeldamise ja arvutamisega, mistõttu arvandmed ei pruugi päris õiged olla. Kui tekib mõni küsimus või kommentaar, kahtlus lahenduste õigsuse üle, siis võite julgelt ühendust võtta.


Suur tänu kõigile Tudengimessi osalejatele ning uute kohtumisteni!


Autor: Ilona Tamm


Allikad:

¹ https://www.fleur-de-coin.com/eurocoins/banknote-production

² https://en.wikipedia.org/wiki/Toilet_paper

³ https://www.envir.ee/et/metsastatistika

https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/seirearuanne_2019.pdf

https://ourworldindata.org/food-choice-vs-eating-local

66 views

Bioteaduste Üliõpilaste Selts


Aadress: Riia 23, Tartu 51010, Eesti
E-mail: bysselts@gmail.com
Arveldusarve: Swedbank EE522200221057196814 (saaja: Bioteaduste Üliõpilaste Selts)
Registrikood: 80355504