• BÜS

Kuidas taimed aitavad s(tr)essiga toime tulla?

Eksamisessioon on pingeline periood iga tudengi elus - lõputu õppimine selleks, et minna eksamit tegema, et saada üks hinne, mis hilisemas elus eriti rolli ei mängi. Sess tekitab stressi, see on selge. Aga edukas tudeng on see, kes oskab stressi enda kasuks pöörata. Siin on roll füüsilisel aktiivsusel, pauside tegemisel õppimisest, tervislikul toitumisel, kuid viimastel aastatel on tehtud palju uuringuid selle kohta, mis roll on taimedel inimeste stressi vähendamisel.


Kunagi ajaloos pole inimesed nii palju oma elust siseruumides viibinud. Uuringud on näidanud, et näiteks keskmine ameeriklane veedab 93% ajast siseruumis. Elu on suures ulatuses kolinud õuest tuppa ning inimkeha pole evolutsiooniga veel palju järele jõudnud, et sellega täielikult kohaneda. Toas on küll mugav olla, kuid ajapikku muutub siseõhk ilma tuulutuseta toksiliseks, kuna inimene eritab elutegevuse käigus palju erinevaid toksiine, baktereid ja lõhnaaineid. Õppimisel või töö tegemisel ununeb tihti kella vaatamine ning jälle on möödunud päev tuulutamata toas, eriti praegusel „kodukontorite ajastul”. Siis tulevadki mängu taimed, mis CO2-te kasutades hapnikku toodavad. Seeläbi eemaldavad taimed ka õhus leiduvaid kahjulikke aineid. Tööstuslikult nimetatakse seda protsessi fütoremediatsiooniks ning seda kasutatakse, et taimede abil keskkonnast kahjulikke aineid eemaldada - näiteks toksilisi metalle. NASA tehtud uuringud on näidanud, et taimed suudavad 24 tunni jooksul kuni 87% õhus leiduvatest toksiinidest eemaldada. Seega on kasulik oma tuppa asetada mõni taim, et õppimisele kuluv aeg veeta veidigi puhtamas õhus.


Taimed suurendavad ka keskendumisvõimet. 2014. aastal tehtud uuring näitas, et tööruumides, kus ühe ruutmeetri peale on elus taim, oli töötajate produktiivsus märgatavalt suurem, kui kontorites, kus taimi polnud. Produktiivsust suurendab parem õhukvaliteet, mida toob taimede kaasamine töö- või õpikeskkonda. Uuringud on näidanud, et produktiivsus ja keskendumisvõime vähenevad, kui CO2 tase õhus suureneb. Nagu eelnevalt mainitud, puhastavad taimed õhku, ja seda palju efektiivsemalt ruumides, mis on naturaalselt õhutatud , mitte õhukonditsioneeriga kontrollitud. Suurenenud produktiivsus-keskendumisvõime suurendas ka uuritud isikute positiivset ellusuhtumist töökeskkonda. Teises uuringus osalenud õpilased, kes õppisid taimedega ruumis, suutsid paremini keskenduda ning neil suurenes tähelepanuvõime. Niisiis suudavad taimed oma juuresoluga panna meid paremini keskenduma ning seeläbi suurendavad meie produktiivsust.

Taimed vähendavad ka üldisi stressitasemeid - taimede olemasolu inimese tubases elukeskkonnas on näidanud, et nii füsioloogilise kui psühholoogilise stressi sümptomid vähenesid. Roheline värv ja loodus panevad meid end paremini tundma. Seda näitab ka, et taimede kontoris olemine vähendab ka töötajate haigestumisi - uuring näitas, et kontorites, kus oli taimi, raporteeriti 60% vähem haigusjuhtumeid kui kontoriruumides, kus taimi polnud. Lisaks vähendab taimedega otsene tegelemine (aiandus, taimede eest hoolitsemine jne) stressitaset ning paneb aju tootma õnnehormoone (serotoniin, dopamiin). Praeguses tehnoloogiaühiskonnas on kirjeldatud tehnostressi. See tähendab seda, et inimesed on mõnes mõttes tehnoloogia orjadeks muutunud ning pole veel teada, mis selle pikaajalised mõjud olla võivad. Uuringus, kus võrreldi „(taime)puhtas” keskkonnas arvutitööd tegevate inimeste stressitasemeid nende inimeste omadega, kes tegelesid otseselt taimedega, näidati, et arvutiga tegelevate inimeste stressitase oli märgatavalt palju kõrgem. See näitab, et taimedel on väga oluline roll vähendamaks inimeste aina kasvavat stressi, mis tekib nii õppimisel kui töötamisel.


Stressi aitab vähendada ka looduses aja veetmine ning sealjuures füüsiline aktiivsus. Need tõstavad enesetunnet, tugevdavad immuunsüsteemi ning aitavad stressiga toime tulla. Jaapanlased on leidnud tegevuse nimega shinrin-yoku ehk metsavann (shinrin tähendab jaapani keeles “metsa” ning yoku “vanni”). See tähendab n-ö metsa atmosfääris vannitamist ehk metsa enda meelte kaudu vastu võtmist. Kasvõi korra nädalas looduses viibimine ning puhta metsaõhu sisse hingamine ning päikse käes viibimine (muidugi päiksekaitsekreemi kasutades) mõjutab keha väga positiivselt. Seeläbi hingatakse sisse kasulikke aineid, mida metsataimed toodavad. Teadlased mõõtsid erinevate stressimarkerite - molekulid, mille kehas oleva koguse mõõtmise järel saab mõõta stressitaset - tasemeid ning said teada, et isegi lühiajaline metsas viibimine tõstab tuju, vähendab stressi ning metsas viibimise tagajärjel hakkab immuunsüsteem intensiivsemalt tööle: NK-rakkude (tapjarakud, mis tapavad kahjulikud sissetungijad) aktiivsus tõusis ning antikehade IgA, IgM ja IgG (neil on oluline roll sissetungijate märgistamisel ja teiste immuunrakkude aktiveerimisel) tase tõusis. Järelikult tuleks ka eksamisessiooni ajal vahepeal võtta õppimisest paus, et loodusesse minna ja puhast, tervendavat metsaõhku hingata.


Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed pole oma tubase eluviisiga kaugeltki mitte taimedest eemaldunud - taimed on olulised tervise säilitajad ning nende juuresolu on meile igas mõttes kasulik. Kindlasti on igaühele olemas sobiv taim, keda õppimise vahepeal vaadata ja kelle eest hoolt kanda.


Autor: Liisa Pomerants


Kasutatud allikad:

5 Benefits of Houseplants | Bioadvanced. Vaadatud 15.01.2021, https://www.bioadvanced.com/articles/5-benefits-houseplants

Lee, M. sun, Lee, J., Park, B. J., & Miyazaki, Y. (2015). Interaction with indoor plants may reduce psychological and physiological stress by suppressing autonomic nervous system activity in young adults: A randomized crossover study. Journal of Physiological Anthropology, 34(1), 21. https://doi.org/10.1186/s40101-015-0060-8

Li, Q. (2018). The Benefits of “Forest Bathing” | TIME. Vaadatud 14.01.2021, https://time.com/5259602/japanese-forest-bathing/

Nature Can Heal Humanity | HuffPost Canada Life. (2017). Vaadatud 14.01.2021, https://www.huffingtonpost.ca/beverley-golden/nature-can-heal-humanity_a_23022826/?utm_hp_ref=ca-plants

Planting A Natural Way To Clean Indoor Air | HuffPost Canada Life. (2017). Vaadatud 14.01.2021, https://www.huffingtonpost.ca/jason-tetro/clean-indoor-air_b_9644984.html?utm_hp_ref=ca-plants

Research – A Plant In Every Classroom. Vaadatud 15.01.2021, https://aplantineveryclassroom.org/research/

Tsunetsugu, Y., Park, B. J., & Miyazaki, Y. (2010). Trends in research related to “shinrin-yoku” (taking in the forest atmosphere or forest bathing) in Japan. Environmental Health and Preventive Medicine, 15(1), 27–37. https://doi.org/10.1007/s12199-009-0091-z

69 views0 comments

Recent Posts

See All

Bioteaduste Üliõpilaste Selts


Aadress: Riia 23, Tartu 51010, Eesti
E-mail: bysselts@gmail.com
Arveldusarve: Swedbank EE522200221057196814 (saaja: Bioteaduste Üliõpilaste Selts)
Registrikood: 80355504