• BÜS

Mustad jõulud

Rohkem ostmist, söömist, sõitmist, raiskamist kui tavaliselt - jah käes on aasta kõige imelisem aeg. Jõulupühad: periood, mil suur hulk inimesi intensiivistab eelnevalt loetletud tegevusi ja pressib need umbes kolme pimedasse päeva, Tulemuseks on suurenenud koormus keskkonnale, mis annab sõnapaarile “mustad jõulud” täiesti uue tähenduse. Läänemaailma kolmepäevaste pidustuste arvele saab panna tervelt 5,5% aastasest kasvuhoonegaaside heitme koguhulgast. Eestis on täheldatud detsembris ja jaanuaris tavapärasest tervelt kolmandiku võrra suuremat olme- ja pakendijäätmete hulka.


Erinevad ajaloo- ja kultuurisündmused koostöös inimese evolutsiooniliste nõrkustega on viinud selleni, et aasta viimane kuu annab korraliku hoobi meie planeedile. Pole erilist mõtet ülistada meie esivanemaid, kellel enne 20.sajandi algust polnud jõulude ajal isegi kombeks kingitusi teha - ilmselt olid nende tagasihoidlikud kombed tingitud tagasihoidlikest võimalustest, mitte keskkonnateadlikkustest. Tagasihoidlikud võimalused meid tänapäeval enam ei kammitse ja keskkonnateadlikkus on kõrgem kui kunagi varem. Siinse kirjutise mõte pole õhutada kliimaärevust, vaid pigem jagada ideid, kuidas jõulud valgemaks muuta.


Jätkusuutlik tarbimine ei pea tähendama kingitustest loobumist. Antropoloogilised uurimused toovad välja, et kingituste tegemine aitab tugevdada ja säilitada sotsiaalseid sidemeid. Keskkonda koormab eelkõige madala kvaliteediga ja isikupäratu masstoodang. Lehekülg terveilm.ee toob välja, et kiirustades soetatud kingitused on tihti koormavad keskkonnale ja kasutud kingi saajale. Kuidas oma lähedasi siiski meeles pidada?

Suurim kingitus on enda aeg, mida võib kinkida näiteks isetehtud kinkekaardina. Sinu poolt pakutud “teenus” võib olla seotud mõne oskuse edasiandmisega, abi pakkumisega või mõne ühise ettevõtmisega. Kui oma väärtuslikku aega igaks juhuks kindlalt ära ei taha lubada, tasub alati kinkida elamusi. Mõni kultuurisündmus võib tagantjärgi veel pikalt hinge paitada, samas kui asjade kinkimisega kaasnev õnnetunne piirdub tihti vaid kingi saamise üürikese hetkega. Häid ideid keskkonnasõbralike kingituste tegemiseks saab näiteks Suletud ring blogist või terveilm.ee blogist.


Pakendites ostetud kingitused saavad tihti veel ühe keskkonda koormava kihi - pakkepaberi. Ühe kilogrammi pakkepaberi tootmise käigus paisatakse õhku 3,5 kilogrammi CO2- te. Eriti kurb on tõsiasi, et Ilusa jõuluteemalise pakendiga püütakse tihti anonüümset masstoodangut isikupärasemaks muuta. Oled sa kingituse ise teinud või mitte - nutikalt pakendades on võimalik liigse prügi tekkimist vältida. Kingitus võib ka ise olla osa pakendist - paki see salli, riidest koti või ilusa klaaspurgi sisse, nii ei teki midagi üleliigset. Jõulukaardiks sobib hästi aga seemnepaber, mille istutamisest on palju silmailu kingisaajale ja kasu tolmendajatele.


Jõulude kergemaks muutmiseks tasuks üle vaadata ka toidulaud, sest 3000-kalorilised jõulusöömaajad avaldavad survet nii püksinööpidele kui ka keskkonnale. Keskmise inimese jõuluperioodi toidulaud paiskab atmosfääri 26 kg süsihappegaasi, lihavaba jõululauaga on võimalik CO2 hulka vähendada tervelt kolme kilogrammi võrra. Toidu tootmiseks kulub üha rohkem maad, vett ja energiat, samas kui ainuüksi Euroopas läheb aastas raisku 88 tonni toitu. Eetiliselt toodetud kodumaist toitu eelistades ja toiduraiskamist minimeerides vähendame püha ökoloogilist jalajälge.


Tarbimisfestivaliks muutunud detsembrikuu rüüstab peale rahakoti ka tervist ja elukeskkonda. Võttes pere või sõpradega ühiselt aega, et oma jõuluaega keskkonnasõbralikumalt planeerida, ei jää me millestki olulisest ilma, kuid võime läbi loobumiste hoopis võita. Lisaks- uuringud on näidanud, et keskkonnasõbralik käitumine tõstab meie enesetunnet, seega kingi sel aastal head enesetunnet nii endale kui ka oma lähedastele.


Autor: Eliise Kara

33 views

Bioteaduste Üliõpilaste Selts


Aadress: Riia 23, Tartu 51010, Eesti
E-mail: bysselts@gmail.com
Arveldusarve: Swedbank EE522200221057196814 (saaja: Bioteaduste Üliõpilaste Selts)
Registrikood: 80355504