Bioteaduste Üliõpilaste Selts


Aadress: Riia 23, Tartu 51010, Eesti
E-mail: bysselts@gmail.com
Arveldusarve: Swedbank EE522200221057196814 (saaja: Bioteaduste Üliõpilaste Selts)
Registrikood: 80355504

  • BÜS

Uus viis kahjuritõrjeks põllumajanduses?

Põllupidajate suurim probleem seisneb loomade eemale hoidmises. Suuremate metsloomade peletamine on lihtne, aga kui tegemist on putukatega, muutub see keerulisemaks. Kõige rohkem kasutatakse pestitsiide, kuid need on keskkonnale kahjulikud ning võivad isegi põllul kasvavaid taimi kahjustada. Pikka aega on tegeletud alternatiivi otsimisega, järgnevalt tutvustemegi üht võimalikku lahendust.


Ühed suuremad kahjurid on kapsakoid (Plutella xylostella), kes tekitavad aastas maailmas umbes 5 miljardit dollarit kahju. See võib nüüd muutuda, sest Briti biotehnoloogia firma Oxitec suutis luua geneetiliselt muundatud kapsakoi, et nende populatsiooni arvukust vähendada. Kombineerides herpese viirust Escherichia coli bakteriga, leiutasid nad geeni, mis suudab koide arvukust piirata.


kapsakoi (Plutella xylostella)

Geneetiliselt muundatud koid teeb eriliseks surnud järglaste sünd. Kui koi, kes kannab seda geeni, paaritub metsiku emase koiga, siis enamik tema järglastest sureb varakult. Kui aga muteerunud koi liin sureb välja, siis kaovad need koid loodusest. Et pidevalt kahjureid kontrollida, peab laskma uusi kahjulikku geeni kandvaid isendeid pidevalt loodusesse. Nende eristamiseks lisati geeni punase fluorestsentsi proteiin, mis aitaks geeni kandvaid koisid eristada metsikutest mitte geeni kandavatest koidest.


2017. aastal korraldati katseid, et teada saada, kas koid on metsikus keskkonnas võimelised ellu jääma. Selgus, et muundatud koid käituvad samamoodi nagu tavalised metsikud koid ning arvutuste põhjal peaksid nad olema populatsiooni kontrollimisel efektiivsed.


Nüüd on küsimus nende kasutuselevõtmises. Kahjuks on selline ettevõtmine väga kulukas. Lisaks on ka neid, kes arvavad, et uue geneetiliselt muundatud liigi loodusesse laskmine võib olla keskkonnale kahjulik. Kuna kogu protsess on alles algusjärgus, siis on raske öelda, millist pikaajalist mõju võib avaldada muundatud isendite vabastamine loodusesse. Cornelli ülikooli entomoloogia professori Anthony Sheltoni sõnul ei tohiks muundatud koid inimesi mingil moel mõjutada, sest ainult ühe liigi isendid kannavad seda geeni.


Projekt on alles algstaadiumis, ent on väga tõenäoline, et see võib tulevikus muutuda paremaks alternatiiviks pestitsiididele. Kuigi kallis ja keeruline, on see meetod palju keskkonnasõbralikum ja efektiivsem kui praegused meetodid põllukahjurite tõrjumiseks.


Autor: Johan Gustav Jõeaas


Kasutatud allikad:

https://www.sciencemag.org/news/2020/01/genetically-engineered-moths-can-knock-down-crop-pests-will-they-take

https://edition.cnn.com/2020/01/29/us/genetically-engineered-moths-crop-protection-study-scn/index.html

https://futurism.com/scientists-release-genetically-engineered-moths

https://www.newscientist.com/article/2231693-male-moths-genetically-modified-to-kill-females-released-in-the-wild/

16 views