top of page

KOGEMUSTENURK

Kadi L.

Hubrechti Instituut (Utrecht, Holland)

Millisel õppeastmel välisõpingud/praktika/koolituse teostasid? - Teostasin praktika Erasmuse uue äsjalõpetanute praktika raames. Lõpetasin biomeditsiini magistrantuuri ning kuna soovisin enne doktorantuuri (või tööturule) siirdumist saada ka välismaist laborikogemust, siis oli antud uus Erasmuse äsjalõpetanute programm ideaalne võimalus, mida ei saanud kasutamata jätta. Praktikakoha otsimisega hakkasin tegelema magistrantuuri 2. aasta sügissemestril.

Millest välisülikooli/praktikabaasi valikul lähtusid? - Idee teostada välispraktika tekkis teise magistrantuuri aasta alguses. Kui olin enda jaoks otsustanud, et soovin Erasmuse poolt väljatöötatud uues programmis osaleda, siis huvipakkuva praktikabaasi leidmisel/valikul olid minu jaoks olulised 2 aspekti:
1.    Minu senise uurimusgrupi juhi arvamus/soovitused.  Juhendaja pakkus välja 3 laborit, mille tegemistega ta rohkem kursis on ning võiksid mulle huvi pakkuda.
2.    Minu jaoks oli oluline teostada praktika sarnase teadusvaldkonnaga (tüvirakud & vähkkasvajad) laboris, seda põhiliselt seetõttu, et senine kogemus antud valdkonnas uurimustööd tehes oli olnud igati huvitav ja motiveeriv. Kuna teadustöö läbiviimise ja ka vaikselt alustatud lõputöö kirjutamise perioodil ei saa üle ega ümber teemakohastest teaduspublikatsioonidest, siis paratamatult jäävad mõned pidevalt korduvad nimed meelde, kes on antud uurimusvaldkonda enim panustanud ning heal tasemel artikleid avaldanud.

Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Järgmiseks asetasin sobivad kandidaadid enda jaoks pingeritta ning saatsin nö motivatsioonikirja formaadis praktikataotluse kõige ihaldusväärsemasse laborisse. Idee oli alustada praktikabaasidega läbirääkimisi ükshaaval, et mitte tekitada olukorda, kus mitmest laborist samaaegselt heakskiitva otsuse saamise korral peaksin ühe labori kasuks otsustamisel teisest loobuma. Ilmselt mängis olulist rolli ka minu juhendaja arvamus, kes mind antud laborisse soovitas, kuid juhtus nii, et kohe minu esimene praktikataotlus otsustati rahuldada, mistõttu polnud lisaavaldusi vajadust saata.
Olles saanud huviäratavalt laborilt vastuvõttu kinnitava otsuse, oli järgmiseks sammuks alustada Erasmuse paberimajandusega tegelemist. Täitsin ära nõutud taotlusvormi ning valmistasin ette ka muud olulised taotluse juurde kuuluvad dokumendid: passi koopia, koopia bakalaureuse akadeemilisest õiendist, dekanaadist sain väljavõtte senistest magistritaseme hinnetest  ning tõendi ülikoolis õppimise kohta, TÜ keelekeskusest tellisin tõendi ülikooli jooksul läbitud erialaste inglise keele kursuste kohta – seega polnud mõne kallihinnalise keeletesti (nt IELTS, TOEFL) sooritamine vajalik. Tavaliselt on avalduse sisseandmise käigus vajalik esitada ka kolmepoolne leping, kuid kuna minu praktika alguseni oli veel üle poole aasta aega ning detailid suuresti alles selgumisel, siis ajutise asendusena aktsepteeriti ka praktikabaasi poolt vabas vormis esitatud ning allkirjastatud kinnituskirja, mis tõestas, et minu praktikataotlus tollesse laborisse on vastu võetud. Kolmepoolse lepingu esitasin hiljem (kevadsemestri paiku) tagant järele.

Kes olid põhilised abilised idee elluviimise käigus (nt programmijuht, juhendaja, välisüliõpilastalitlus jm)? - Praktikabaasi valikul olid suureks abiks minu uurimustöö juhendaja Tartu Ülikoolis. Kuna antud Erasmuse äsjalõpetnute praktika puhul oli tegemist alles alustava programmiga, siis oli infot selle kohta üsna vähe leida, mistõttu pöördusin mitmel korral oma küsimustega Erasmuse välisvahetuse koordinaatori (Egle Rummel da Costa) poole, kes oli äärmiselt abivalmis ning kelle kaudu sain vastused kõikidele küsimustele.

 

Kuidas lahenes ainete ülekandmine/õppeplaani täitmine? - Kuna tegemist oli äsjalõpetanute praktikaga, siis sellist kohustust ülikooli ees mul polnud. Erasmuse lepingu alusel käsitletakse sind kui Erasmuse välistudengit, kuid kuna ülikooliga lepingulist suhet sul enam pole, siis on sinu ainsaks kohustuseks Erasmuse lepinguga kooskõlaliselt praktika sooritada ning praktika lõpus tagasiside küsitlus täita (samuti on nõutud välispraktika juhendaja poolne hinnang praktika läbimise kohta).

Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Jah, taotlesin Erasmuse äsjalõpetanute praktika stipendiumit (stipendium makstakse välja ühekordse summana vahetult enne praktikaperioodi algust, seega igakuist kindlasummalist laekumist ei ole). Lisaks on hea, kui sul on olemas ka väike omapoolne algkapital, mis toimetulekut kergendaks. Üldiselt on tudengi staatuses olles rohkem erinevaid stipendiume, mida on võimalik eelnevalt ehk enne lõpetamist ettenägelikult taotleda (näiteks, vt TÜ Sihtasutuse poolt pakutavaid stipendiumeid). Mina taotlesin näiteks „Lydia ja Felix Krabi stipendiumit“, mis on mõeldud loodusteaduste-alaste õpingute toetamiseks, kuid paraku oli minust toona paremaid kandidaate. Sarnases olukorras ja valdkonnas tegutsev tuttav taotles mul aga „Olev ja Talvi Maimetsa stipendiumit“ ning oli edukas kandidaat. Seega võimalusi tudengina on mitmeid, kuid ülikoolist eksmatrikuleerimisel see eelis paraku kaob, seega on igati hea mõte stipendiumite taotlemisel varakult tegutseda. Tasub uurida ka oma kodulinna/valla võimalusi praktika toetamisel. Näiteks tean öelda, et rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna sisse kirjutatud EV üliõpilane saab teatavatele kriteeriumitele vastates taotleda „Üliõpilasstipendiumi“, mis võib samuti abiks olla. 

Kuidas jäid saadud kogemusega rahule? Miks soovitaksid tulevastele õpiränduritele just enda väliskõrgkooli/praktikabaasi? - Hetkel on möödumas vaid 4 kuud minu 9-kuulisest praktikast, kuid siiski esmane kogemus ja emotsioonid on olemas. Arvan, et Erasmuse äsjalõpetanute programm on suurepärane võimalus üliõpilasel ennast enne edasiseid õpinguid või otseselt tööturule siirdumist proovile panna ning oma kogemuspagasit ja konkurentsivõimet tööturul suurendada. TÜ teadusõppe üheks suureks miinuseks on rotatsiooni puudumine ehk suure tõenäosusega teostatakse nii bakalaureuse kui magistrantuuri teadustöö katsed ühes ja samas laboris, mistõttu puudub vaheldus ning uute kogemuste hankimise võimalus. Just seetõttu soovitan osaleda Erasmuse välispraktika või äsjalõpetanute praktika programmis, mis võimaldab näha teaduselu ka teistsuguses laboris ning väljaspool Eestit. Minu jaoks on senine praktikaperiood andnud võimaluse olla osa täiesti uuest uurimusprojektist (uus teadusprobleem, uus hüpotees, uued meetodid), õppida tundma uusi uurimustöö meetodeid,  andnud mitmeid kasulikke tutvusi, mis avardavad potentsiaalseid karjäärivõimalusi. Igasugune praktikakogemus on aeg iseenda arendamiseks ja enesekasvuks, mis annab paremini mõista kuidas valitud karjäärisuund sinu iseloomuga sobib ning annab kätte sihid, mille poole edaspidi püüelda.
Teostan praktikat Hubrechti Instituudis Hollandis, mida peetakse Hollandi Vähiinstituudi (NKI, Netherlands Cancer Institute) kõrval üheks edukaimaks ja mainekamaks teadusinstituudiks Hollandis. Hetkel tegutseb instituudis 19 eraldiseisvat uurimusgruppi, mille hulgast võib leida uurimustöö teemasid väga erinevale maitsele (valdavaks keskendumispunktiks on tüvirakkude ja arengubioloogia uuringud). Tegemist on kaasaegse ja kõrgtehnoloogilisi vahendeid pakkuva instituudiga, kus tegutsevad finantsiliselt edukad ja järjepidevalt heal tasemel artikleid publitseerivad tipplaborid. Kui sul on soov leida praktikabaas justnimelt Hollandis, siis tasub Hubrechti Instituuti kindlasti kaaluda.

 

Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Kuna tegemist on laboripraktikaga, siis akadeemilise eluga puutun ma siin üsna vähe kokku, kuid nii palju kui ma kaaspraktikantidelt kuulnud olen, siis loengukursused on tavapäraselt üsna lühikesed (enamasti 1-3 nädalat), kuid see-eest väga intensiivsed. Samuti on kõik programmid alates magistritasemest reeglina ingliskeelsed. Üldiselt on välismaalastel Hollandis üsna kerge hakkama saada, kuna valdav osa kohalikest räägib inglise keelt väga heal tasemel. Veidi harjumist vajab hollandipärane temperament, mis seisneb nende suures enesekindluses (igal hollandlasel on alati oma konkreetne arvamus, mida ei jäeta kunagi ainult enda teada) ning kompleksivabaduses (lauluviiside vilistamist ning laulmist võib kuulda ilma häbitundeta igalpool). Kuigi tähelepanekuid on veel mitmeid, siis nendega hetkel piirdun.

Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Erasmuse stipendiumi taotlusprotseduurist: alusta varakult, esita dokumendid pigem varem kui viimasel minutil. Ole kursis protseduuri käiguga.  Äsjalõpetanute praktika puhul tasub teada, et tervisekindlustust lepinguga ei tagata (seega kui ka praktikabaas kindlustust ei taga, siis tuleb see endale ise muretseda). Äsjalõpetanute programmi puhul on oluline esitada avaldus enne lõpetamist ehk enne ülikoolist eksmatrikuleerimist ning programm võimaldab kuni 12 kuu jooksul peale lõpetamist sooritada erialane praktika välismaal (üldjuhul Euroopas või Erasmuse programmi kandidaatriigis).
Elukorralduslikud näpunäited: elu Hollandis on üpris kallis, suuremates tudengilinnades, nagu Amsterdam või Utrecht, võib odavama üürihinnaga elukoha leidmine osutuda üsna keeruliseks (tubade üürihinnad jäävad 200-400€ vahemikku, privaatsema stuudiokorteri eest tuleb välja käia 500-600€, korraliku korterimõõtu elukoha eest aga juba 800€+). Soovitan alustada elukoha otsinguid üsna varakult (vähemalt 3 kuud enne praktikat), täpsemaid juhiseid/kasulikke veebisaite võin jagada meili teel.
Kui kavatsed Hollandis viibida kauem kui 4 kuud, siis on vajalik oma elukoha registreerimine (mõned elukohad ei paku registreerimisvõimalust, seega tuleks see võimalus alati eraldi üle küsida). Peale üürilepingu sõlmimist on võimalik enda elukoht kohalikus linnavalitsuses registreerida, misjärel registreeritakse sulle isiklik residentsusnumber (BSN-number) – see protsess võib aega võtta 3-4 nädalat. BSN-numbri olemasolu on vajalik ka näiteks Hollandi pangakonto avamisel või privaatse rongikaardi (OV-chipcard) tellimisel. Pangakonto avamiseks on vajalik ka kohaliku telefoninumbri olemasolu. Kindlasti on veel pisinüansse, kuid need olid ilmselt ühed olulisemad. Lisainformatsiooni saamiseks võid mulle alati kirjutada.

 

Anna

Institut Génétique Biologie Moléculaire Cellulaire (IGBMC), Illkirch-Graffenstaden/Strasbourg, Prantsusmaa

Millisel õppeastmel välisõpingud/praktika/koolituse teostasid? - Bakalaureuseõpe, 2. aasta

Millest välisülikooli/praktikabaasi valikul lähtusid? - Praktika valikul lähtusin järgnevatest kriteeriumitest: kandideerimise lihtsus, teemade valik, stipendiumi võimalus. Kõige olulisem oli leida finantseeritav suvepraktika.

Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Alustasin kandideerimiseks vajalike paberite hankimisega. Järgnes motivatsioonikirja kirjutamine ning nädal aega kestnud lihvimine.

Kes olid põhilised abilised idee elluviimise käigus (nt programmijuht, juhendaja, välisüliõpilastalitlus jm)? - Dekanaadist oli palju abi, kui lahendada tuli praktikalepingu sõlmimise küsimused – IGBMC (Strasbourgi Ülikooli reeglid) soovis kasutada enda kolmepoolset ja kakskeelset lepingut ning palju lisapabereid, mida dekanaadis vormistada aidati.

 

Kuidas lahenes ainete ülekandmine/õppeplaani täitmine? - Ei ole sügissemestril veel aineid üle kandnud, kuid olin suvel välismaal õppija staatuses ning VÕTAga on võimalus praktika õppekavasse üle kanda.

Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Ei taotlenud, praktika oli tasustatud.

Kuidas jäid saadud kogemusega rahule? Miks soovitaksid tulevastele õpiränduritele just enda väliskõrgkooli/praktikabaasi? - Suvepraktikaga jäin väga rahule. IGBMC näol on tegu värske praktikaprogrammiga, mille eesmärk on teha reklaami oma doktorantuuriprogrammile. Programmi nooruse ning Prantsusmaa keerulise bürokraatia tõttu polnud korralduslik pool ideaalne, et tekkivad probleemid lahendati kiiresti. Soovitan antud praktikaprogrammi neile, kes ei karda väikest iseseisvust ning soovivad näha Prantsusmaa tippteaduse köögipoolt. Aga kõigest täpsemalt nüüd.

Praktika: Kandideerimisel saab valida 10 erineva teema vahel. Teemad varieeruvad süsteemibioloogiast vähibioloogia ja keemiani. IGBMC ei ole õppeinstituut, see on loodud ainult teaduse tegemiseks, instituudi peale on üksikuid magistritudengeid ning palju välisdoktorante ja -e. Praktika sisu sõltub töögrupist – mõnes grupis sai põhiliselt teiste tegevust jälgida ning lihtsamaid katseid teha, mõnes töögrupis sai tudeng oma isikliku projekti, mille jooksul sai õppida palju. Igale tudengile läheneti individuaalselt ning vastavalt tema võimele, vajadusel õpetati uued meetodid selgeks või anti aega tutvuda erialakirjandusega. Mina tegin oma praktika arvutusliku bioloogia/integreeritud struktuuribioloogia laboris, õppisin kasutama valkude struktuurianalüüsi meetodeid. Praktika jooksul sain tihti vabad käed tegutsemiseks ise enda vigade otsimiseks ja parandamiseks, juhendajatelt tulid ainult soovitused. Kaheksa nädalaga arendas see nii enda töö kriitilise pilguga üle vaatamise kui ka õigete küsimuste esitamise oskust.

Praktika osana pidid kõik tudengid tegema lühikese ettekande oma teema kohta. Kuna praktikaga alustasid kõik ühel ajal, oli ettekandepäevaks mõnel juba projekti tulemused käes, samas minul ja veel kahel tudengil kümnest polnud veel midagi tehtud. Ettekande tegemine oli samuti väga arendav, enne ametlikku seminari sai tehtud mitu harjutusettekannet oma juhendajatele, kellelt sai arvukalt kasulikke nõuandeid edaspidiseks. Lisaks otsesele praktikale oli mul võimalik käia kuulamas nii IGBMC kui Strasbourgi Ülikooli külastavate tuntud teadlaste loenguid, neid toimus arvukalt ka suve jooksul. Loengute ettekandjad olid mainekatest ülikoolidest üle maailma, kaetud olid bioteadustega seotud alad ravimite disainist rakuregulatsiooni ja geneetikani. IGBMC on põnev koht praktika jaoks, kuna laboreid loonud teadurid ja professorid on reeglina eelnevalt läbimurdelisi avastusi teinud inimesed. Võib täiesti kogemata juhtuda, et satute Strasbourgi Ülikooli loengusse suundudes koridoris kokku Nobeli preemia laureaadiga. Võib juhtuda, et saate teha katseid hirmkallitel pimedatel kimäär-Alzheimerhiirtel või teie labor teeb väljasõidu konverentsile. Pariisi. Võib juhtuda, et te saate pakkumise doktorantuuri, olles esimese aasta magistrant või teie juhendaja soovitab teid oma tuttavale professorile, kes juhtub olema Toron…khm… või ühe prestiižse Bostoni ülikooli palgal. IGBMCs võib juhtuda kõike, sest tegu pole tavalise ülikooliga.

 

​Korraldus: Praktika positiivseks küljeks on kaasnev stipendium (ametlikult palk) ja reisikulude hüvitamine, samuti organiseerib instituut majutuskoha. Stipendium ei ole suur, ent katab igapäevaseid kulusid. Stipendium võimaldab ka reisimist Strasbourgi lähiümbruses, kaugemale reisimiseks on vaja lisafinantse. Programm on veel noor ning minu praktika ajal esines mitmeid bürokraatlikke probleeme, samas lahendatud sai kõik.

Majutatud olid tudengid instituudi lähedal olevas hotellis, kus paljud jagasid kahe peale ühte tuba, mina ja neiu Kreekast jagasime kahetoalist numbrit.

 

Elu Strasbourgis ja Illkirch-Graffenstadenis: IGBMC, mis kuulub (osaliselt) Strasbourgi Ülikooli alla, paikneb mitte ülikooli Strasbourgi kampuses, vaid Strasbourgi eeslinnas Illkirchis. Illkirchi ülikoolilinnakus ehk Parc d'Innovation’is on lisaks IGBMCle mitmeid tippülikoole (nt International Space University – soovitan seda külastada, Farmaatsiainstituut, École supérieure de biotechnologie Strasbourg) ning paljud tehnoloogiafirmad. Linnak on ühendatud Strasbourgiga kiire trammiliiniga, linnaku ja trammiliini lähedal paiknes ka 2015. suvepraktika tudengite elukoht. Illkirchis ei toimu midagi, seda eriti suvel. Ent Strasbourg on nooruslik tudengilinn, kus ka suvel toimub arvukalt kultuuriüritusi, mis on vaid trammisõidu kaugusel. Programmis osalevad tudengid üle maailma, kes saabuvad Strasbourgi erinevatel aegadel ning üldist kultuuriprogrammi pakutud ei toimu. Nädala sees käisime vabal ajal poes – gigantse superhüpermarketi ühest otsast teisse kõndimisele läks vähemalt tund aega. Auchanis müüdi kõike alates külmkappidest ja MacBookidest lõpetades värske tuunikala, bataatide, sulepeade ja hõrgutavate pistaatsiaekleeridega. Ülejäänud osa ajast sai veeta Prantsuse televisiooni kirudes, imekauni kanali ääres jooksmas käies või sülearvutiga hotelli mööda turnides, et vähesedki WiFi-lained kinni saaksid püütud. Siinkohal on oluline hankida endale praktikantide seast sõber, kellega kõiki rumalusi koos teha, mis igavlevatesse ajudesse tungivad. Antud praktikal puudus sotsiaalne ja kultuuriline programm, mille tõttu mõned praktikandid töötasid igavusest üle ning jäid sotsiaalselt eraldatuks pea terveks praktikaperioodiks.

 

Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Kohanemine ei olnud raske, kuna olen varasemalt Prantsusmaal elanud ning oskan ka prantsuse keele oskuseta selles riigis ellu jääda. Strasbourg ja Alsace tervikuna on segu prantsuse ja saksa kultuuridest, on kultuuriliselt Eestile rohkem sarnane kui näiteks Prantsusmaa lõunaosa. Pea kõik kohalikud oskavad saksa, paljud ka inglise keelt, seega hätta seal ei jää. Samuti on Strasbourg rikka ja mitmekesise kultuurieluga, nädalavahetustel ei ole seal igav ka siis, kui raha kaugemale reisimiseks ei jagu. Lisaks on pea igas laboris palju doktorante, tihti välismaalasi, kes aitavad tudengitel sulanduda kohalikku sotsiaalellu. Samuti on instituudis kombeks korraldada sotsiaalseid üritusi Illkirchi üksluisuse peletamiseks.

 

Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Ärge kartke kandideerida! Minu hinded on kaugel ideaalsest ning Tartu Ülikool ei kuulu maailma parima 20 ülikooli sekka, ent suutsin edukalt konkureerida Cambridge’i, Oxfordi ja mitme teise tippülikooli kandideerijaga. Loeb mõte! Ärge kartke kandideerida laboritesse, mis teie kogemustega otseselt ei haaku. Kogemus laboritöös ei ole oluline, IGBMC vastuvõtukomisjon otsib mõtlejaid ja ideede genereerijaid, mitte rutiinselt PCRi teostatavaid üliõpilasi. Julgege valida labor, mis tundub põnev! Suvepraktika on suurepäraseks võimaluseks laiendada oma teadmisi seni tundmatus valdkonnas. See on koht, kus esitada rumalaid küsimusi ja avastada enda jaoks uusi ning põnevaid alasid.

Rain Hindrimäe

MSc in Pharmaceutical Sciences, Kopenhaageni Ülikool, Taani

Millest lähtusid magistriõppekava ja ülikooli valikul? - Sõjaväes parameediku eriala kursust läbides saime paar üldist loengut ravimite kohta. See teema hakkas mind huvitama ning tahtsin teada, kuidas ravimid molekulaarsel tasandil toimivad. Sellest lähtuvalt hakkasin sobivaid õppekavasid otsima: kandideerisin TTÜ-sse, TÜ-sse Geeni erialale ning Taani Tehnikaülikooli (DTU) Biotehnoloogia ja Kopenhaageni Ülikooli (KU) Pharma ning Bioloogia-Biotehnoloogia erialale. Osutusin valituks nii Eestis kui Taanis ja otsustasin lõpuks Taani kasuks, kuna siin on väljavaated tasuvale töökohale paremad kui Eestis. Kopenhaageni ja Malmö piirkonda on loodud nn Medicon Valley – terve posu biotehnoloogia- ja farmaatsiafirmasid, eesotsas Novo Nordiski, Lundbecki, Leo Pharma jpt. Taani on küll äärmiselt kallis riik, samas haridus on siin tasuta ning neiu õpib mul siin juba teist aastat, mistõttu otsustasin proovida. Elan temaga koos, nii et kulud on meil pooleks ja saame lõbusalt hakkama. Ja eriala on vägev!

 

Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Esimeseks sammuks olid oma dokumentide saatmine ülikooli. Tähtaeg oli märtsis või aprillis, kui ma õigesti mäletan. Õnneks saab KU-le saata oma dokumente ka elektrooniliselt skännitud kujul, mis teeb kogu asjaajamise tunduvalt kergemaks. Näiteks DTU tahtis kõiki dokumente, sh 2 akadeemilist soovitust, paberkandjal, mistõttu pidin käima Tartus tegemas ametlikke koopiaid oma diplomist ja sellega kaasnevatest paberitest. Järgmise sammuna võtsin ette inglise keele tasemetesti sooritamise. Sellega on nii, et ülikoolid annavad tulemuse saatmisele pikema tähtaja, näiteks KU-s peab selle dokumendi esitama alles esimese semestri alguseks. Mina tegin selle juuni kuus ära. Samal ajal kui ma pabereid ajasin, otsis tüdruk meile mõlemale Taanis elamist. Mai kuuks oli meil pind olemas ning rahad makstud. Ainuke raskendav asjaolu minu puhul oli see, et ma teenisin samal ajal aega sõjaväes, mistõttu sain dokumentidega tegeleda peamiselt ainult nädalavahetustel.

 

Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Stipendiume ei ole taotlenud. Küll saab aga Taanis taotleda SU-d, mida riik sulle igakuiselt maksab, kui sa siin u 10 nädalas ametlikult töötad. Kuna ma tööl veel ei käi, siis SU-d ma ei saa. Tööd saades kandideerin ka SU-le.

Kui varakult alustasid elukoha otsinguid välisriigis? Millest alustasid? Milliseid probleeme kohtasid? - Elukoha otsinguid alustasime tegelikult juba aasta enne sissekolimist. Neiu pani ennast ja mind erinevatesse järjekordadesse ning selle aasta mais saadeti meile pakkumine, mille ka vastu võtsime. Kõige raskem ongi soodsa elukoha leidmine siin Kopenhaagenis ning see on mu arvates esmane ülesanne, millega tegeleda, kui kooli sisse astuma hakatakse. Saime ühikatoa, aga elame umbes 10 km koolist eemal, mis on ainukeseks miinuseks. Samas, meil on rattad ning ühistransport on siin väga heal tasemel.

Kas Eestis bakalaureuseõppekaval omandatud teadmised olid piisavad, et alustada õpinguid praegusel õppekaval? Täpsusta, millise õppeaine/teema käsitlemine oli bakalaureuseõppes puudulik. - Kuna ma sain oma erialale vaevata sisse, siis arvan, et ainete poolest oli piisav. Muidugi aasta ülikoolist eemal tappis mu teadmisi päris mõõdukalt, nii et alguses olid keemiaalased ülesanded siin erialal päris hirmutavad. Aga pikapeale tuleb taas meelde, nii et probleemi pole. Kuna minu erialal on hulganisti keemiat, siis vast oleks pidanud bakas rohkem tähelepanu pöörama just keemia ainetele, aga ega ma siis veel ei mõelnud, mida ma tulevikus teha tahan. Kõik õppeained, mis käsitlesid geneetikat ja molekulaarbioloogiat olid minu arvates hästi käsitletud, sest sellega ei ole ma siin küll hätta jäänud. Samuti bioinformaatika teemakäsitlus on Tartus hea, see aitas mind siin kõvasti. Aga jah, ma ei oska väga täpselt öelda, sest see kaitsevägi tapab inimest ja pühib meelest päris palju.

Kas võtsid Eestis ka mõningaid lisaaineid, lähtudes välisülikooli õppekavast/praktikabaasist? - Ei võtnud. Kohustuslikest ainetest piisas.

Võrdle õppimist/õpetamist/õppejõude bakalaureuseõppes ja magistrantuuris? Mida soovitaksid endistele õppejõududele? - Siinne õppimisviis on pisut erinev Eestist. Kõik projektid ja report’id on gruppides, üldse grupitööl on siin väga suur osakaal. Ainult eksam on individuaalne. Õppejõud tahavad luua diskussiooni loengute ajal, et tudengid koguaeg kaasa mõtleksid. Tartus seda nii palju ei näinud. Samuti on mul ühes blokis (8 nädalat) max 2 ainet, mistõttu saab keskenduda neile kahele ainele. Semestris on 2 blokki, nii et max 4 ainet poolaasta peale, mis teeb eriala omandamise väga konkreetseks. Õpid neid aineid, mida sul lõpuks vaja on. Loenguid annavad tavaliselt suurem hulk õppejõude ja teadlasi ka tööstustest, mis teeb ained omamoodi veel huvitavamaks, sest nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erivaid vaateid. Endistele õppejõududele soovitan vähem slaidide pealt maha lugeda, sest sellega saame me kõik väga hästi hakkama. Pigem rääkigu slaididele lisaks. Siin olen ma kohanud ühte õppjõudu, kes konkreetselt slaididelt maha luges, rohkem mitte.

Kuidas jäid saadud kogemusega rahule? Kas ja miks soovitaksid tulevastele õpiränduritele enda väliskõrgkooli? - Seni olen ma väga rahul. KU võtab välistudengeid väga soojalt vastu. Meile tehti nädalane tutvumisprogramm koos pidude, lõuna- ja õhtusöökidega. Lõi päris pahviks kohe, et kool tasuta toidab. Samuti on kursus väga lahe ning ütleks, et üpriski kokkuhoidev, sest päris tihti käiakse koos. Inimesed on huvitavad, pärit igast maailma nurgast, nii et jututeemat jätkub pikaks ajaks. Miks KU? Esiteks on Taanis õppimine tasuta, siin on päris head väljavaated edasiseks karjääriks ning tahest tahtmata saab ka kontakte. Meile korraldatakse ekskursioone erinevatesse firmadesse, üritusi jms, ning ülikool hoolitseb su eest päris korralikult. Eriti, kui sa välisüliõpilane oled. Lõppeks, kui õnnestub part-time-job saada, siis tekib kohe võimalus SU-le, nii et põhimõtteliselt käid koolis ja riik maksab sulle selle eest veel peale. + Peaaegu iga reede korraldatakse PharmaSchoolis tudengite poolt nn FridayBar, kus soodsate hindadega õlut ja muud kangemat tarbida ning sõpradega aega veeta saab. Ülikool annab tudengitele ruumid tasuta ja pidu kestab seni, kuni viimane inimene otsustab koju minna. Tudengitele tehakse ülikooliaeg siin meeldivaks.

Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Väga kiiresti. Loengud hakkavad tavaliselt täistunnil ja kestavad 45 minutit. 12st 1ni on lõuna ja siis läheb edasi. Õppejõud on väga sõbralikud ja nende poole eesnimedega pöördumine on siin täiesti tavaline. Grupitööd teevad õppimise huvitavamaks ning suulised eksamid on siiani lust olnud – easy money. Toit ei erine palju meie omast, küll pole siin hapukapsast ega verivorsti saada, aga muu on olemas. Taanlased on tugevate traditsioonidega võileivasööjad, seetõttu on pagaritooteid ja erinevaid võileibu võimalik saada laias valikus. Tatart ka pole, kui siis vene poes. Hinnad on umbes 2 korda kallimad kui Eestis, aga leiab ka odavaid toiduaineid. Poodides on pakkumisi iga päev. Meil ülikooli kohvikus on lõuna buffee laud väga soodne. Samuti on erinevaid rahvuskööke ja puktasid terve linn täis, sest Taanis on muid rahvuseid jalaga segada. Moslemeid on väga palju, aga mind ei häiri keegi. Samuti on siin kalendris pühasid päris ohtralt, mistõttu on vabu päevi päris palju.

Millised on sinu edasised akadeemilised plaanid, kas jätkad doktorantuuris ja kus? - Plaan on ükshetk minna doktorantuuri. Ilmselt jätkan KU-s või mujal maailmas, aga eks ma oskan seda kunagi hiljem täpsemalt öelda. Ma arvan, et mitte Eestis.

Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Kui sind huvitavat eriala Eestis ei õpetata, mine välismaale. Elamist hakka varakult otsima, juba enne, kui sind on vastu võetud. Muu maailm on väga avatud, nii et julge sinagi esmakohtumistel suu lahti teha, sest neid tegelikult huvitab, kust sa tuled ja mida me Eestis sööme ja kui külmaks seal läheb.

Kristel

Biomeditsiin, Uppsala Ülikool, Rootsi

Millest lähtusid magistriõppekava ja ülikooli valikul? - Meeldis algusest peale Rootsi süsteem, kus üks aine on korraga (tavaliselt 15 EAP ehk pool semestrit) ja seetõttu saab teemasse väga sügavuti minna. Rõhku pannakse ka ettekannetele (enamus ainetes on vaja teha projekt/essee/raport ja seda ka esitleda). Uppsalas on ka väga hea valik erinevaid laboreid, mis huvitavat teadust teevad. Kandideerimisprotsess oli samuti lihtne, soovituskirju siin ei eeldata, ainult sinu enda motivatsioonikirja tahavad näha.

Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Ülikooli kodulehelt mind huvitava programmi tingimuste lugemine, ja vastavalt sellele varakult inglise keele eksamiks kirja panek ja ette valmistamine.

Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Pärnus Rotary Noortefond annab iga aasta välja ühekordse stipendiumi õpingute toetamiseks välismaal. Lisaks on aegajalt võimalik Uppsala Ülikoolis kandideerida stipendiumile, mis on mõeldud endistele Tartu Ülikooli õpilastele (eelisjärjekorras saavad stipendiumi need, kes õppivad loodus- ja tehnoloogiavaldkonnas).

Kui varakult alustasid elukoha otsinguid välisriigis? Millest alustasid? Milliseid probleeme kohtasid? - Elukoha otsinguid alustasin kohe kui sain teada, et olen ülikooli sisse saanud, ehk siis märtsi lõpus. Külastasin iga päev üüriportaale ja kirjutasin omanikele (kehtib põhimõte „kes ees see mees“ ehk kui kuulutus on 10 minutit vana, oled tõenäoliselt juba hiljaks jäänud). Juunikuuks õnnestus üks väike tuba leida ja seda ainult heale õnnele. Elukohta on siia raske leida, eriti kui pole kohapeal tuttavaid (kes sinu asemel kohale vaatama läheks, et korter ikka päriselt ka olemas on, ja lepingu sõlmiks) ja süsteemiga tuttav pole. Aga võimatu see pole!

 

Kas Eestis bakalaureuseõppekaval omandatud teadmised olid piisavad, et alustada õpinguid praegusel õppekaval? Täpsusta, millise õppeaine/teema käsitlemine oli bakalaureuseõppes puudulik. - Inimese anatoomia ja füsioloogia valdkond oli peale TÜ väga nõrk, aga sellest probleemi ei tekkinud ainete läbimisel, kuna ainult üks aine on korraga ja on aega sügavuti keskenduda ja asjad endale selgeks teha. Paljud bakalaureuses tehtud aineid on pigem siinseteks õpinguteks väga ebavajalikud - teadmisi taimefüsioloogiast ja füüsikalisest keemiast pole veel vaja läinud.

 

Kas võtsid Eestis ka mõningaid lisaaineid, lähtudes välisülikooli õppekavast/praktikabaasist? - Ei.

 

Võrdle õppimist/õpetamist/õppejõude bakalaureuseõppes ja magistrantuuris? Mida soovitaksid endistele õppejõududele? - Minu meelest on Eesti ja Rootsi süsteem väga erinev. Siin annab ühte ainet palju erinevaid õppejõude, vähemalt magistrantuuris. Iga õppejõud annab loengu valdkonnast, millele nemad on spetsialiseerunud ja räägivad natuke ka oma tööst. Toimuvad seminarid, mida annavad doktorandid jne. Palju on grupitöösid ja grupipõhiseid seminare (nt), kus peab kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama. Pähetuupimist on ka siin, aga palju vähemal määral- mõtlemisvõime arendamine on tähtsamal kohal. Samuti ei olene kogu aine hinne eksamist. Kui on 15 EAP-line aine, siis on tavaline, et eksamihinne moodustab sellest ainult 5 EAP-d, ja ülejäänud on näiteks raporti/essee/projekti hinne, seminarides/laborites osalemine jne. Lisaks on siin hindesüsteem teistsugune - tihti on kursusel võimalus ainult kas läbi saada või läbi kukkuda. Lõpetuseks, võimalus aineid valida on väga suur, ja soovi korral võib 2 aastasest programmist 1,5 aastat laboris projekti ka teha, kui soov on.

Kuidas jäid saadud kogemusega rahule? Kas ja miks soovitaksid tulevastele õpiränduritele enda väliskõrgkooli? - Olen seni väga rahule jäänud! Soovitaksin Uppsala Ülikooli biomeditsiini eriala kõigile geenitehnoloogidele, kes soovivad selles suunas edasi minna!

 

Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Akadeemilise eluga kohanesin väga kiiresti, kuna toetus kooli poolt on väga suur ja abi on alati võimalik küsida. Tudengitele on siin ka väga palju nii-öelda „korpe“ ehk nationeid, mis on elamus omaette :). Samuti on kõik kohatud rootslased olnud äärmiselt sõbralikud ja abivalmid, nii et sellega pole samuti probleeme olnud.

Millised on sinu edasised akadeemilised plaanid, kas jätkad doktorantuuris ja kus? - Soovin doktorantuuris jätkata Uppsala Ülikoolis.

Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Proovi leida kohalik tuttav, juba enne kolimist, siis on palju lihtsam!

Rahel Paalots

Šveits, erafirma

Millisel õppeastmel välisõpingud/praktika/koolituse teostasid? - Baka


Millest välisülikooli/praktikabaasi valikul lähtusid? - Tahtsin eelkõige minna Šveitsi, seega otsisin kohta just sinna.

Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Kirjutasin valmis motivatsioonikirja ja korraliku CV, mis firmadele edasi saata.


Kes olid põhilised abilised idee elluviimise käigus (nt programmijuht, juhendaja, välisüliõpilastalitlus jm)? - Mina ise. Kuna ma ei sidunud oma praktikat õpingutega, siis uurisin kõik eelkõige ise välja. Samas sain palju infot ERASMUSe koordinaatorilt, sest esialgu oli plaan toetust taotleda. (ei saa kuna Šveits pole erasmuse programmis)


Kuidas lahenes ainete ülekandmine/õppeplaani täitmine? - Ei saanudki EAP-sid


Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Kirjutasin täpsemalt üleval.


Kuidas jäid saadud kogemusega rahule? Miks soovitaksid tulevastele õpiränduritele just enda väliskõrgkooli/praktikabaasi? - Jäin väga rahule, kogemus tuli erialaselt väga kasuks. Soovitaksin olla ise aktiivne koha leidmisel, eriti kui sobivale koolile/baasile konkurssi pole. Lõpuks teab igaüks ise kõige paremini kuhu ta minna tahaks. 


Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Võrdlemisi kiiresti, kõige raskem oli seadustega end kurssi viia. 


Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Kui on kindel soov rändele minna, siis tuleb olla aktiivne ja endale koht leida. Väga suureks abiks on juba google’damine. Ei tasu jääda lootma sellele, et keegi teine sulle koha leiab. Kui aga soovi ja võimalust on soovitan minna, tuleb kindlasti kasuks!

Katarina-Beata Saltõkova

Biotehnoloogia (Biology-Biotechnology), Kopenhaageni Ülikool, Taani

Millest lähtusid magistriõppekava ja ülikooli valikul? - Enne bakalaureuse kraadi lõpetamist tegin praktika Kanadas Montreali Ülikoolis. Pärast seda otsustasin, et magistrikraadi tahaksin teha kindlasti välismaal. Kuna aga rahakott ei lubanud mul minna õppima ülikooli üle ookeani, siis otsustasin, et kandideeriks hoopis kusagile lähemale. Teadsin, et Taanis on kõrgharidus tasuta, pealegi tudengitöö leidmisel maksab riik üliõpilastele ka korralikku stipendiumi. Uurisin päris põhjalikult ülikoole Taanis ja sain ainult positiivset tagasisidet õppemeetodikate ja teaduse taseme suhtes. Otsustasin kandideerida Taani ülikoolidesse (suuremad on Aarhuse ja Kopenhaageni ülikoolid) ning sain sisse. Samuti kandideerisin Hollandisse ülikooli, kuhu sain samuti sisse, kuid otsustasin siiski Taani Kopenhaageni Ülikooli kasuks, kuna tahtsin kindlasti kolida suuremasse linna, kui seda oli Tartu.

Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Esiteks tuli paberimajandusega tegeleda. See võttis oma aja, kuna siis ei saanud veel kandideerida interneti kaudu, seega kõik paberid (avaldus, hinneteleht, motivatsioonikiri, isikut tõendavad dokumendid) tuli kokku korjata ja posti panna. Siis oli tarvis inglise keele tasemetest ära teha. Soovitatav oli inglise keele test võimalikult vara ära teha, kuna selle hidamine võttis aega kuni 6 nädalat.

Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Ei taotlenud. Õppima läksin omal kulul; natuke oli kõrvale pandud ja vanemad aitasid suuremas osas. Olen kuulnud ja lugenud, et eesti tudengitel on võimalus taotleda Archimedese stipendiumit, mis pidi päris korralik summa olema, koos elamis- ja sõidutoetusega. Küll aga saavad sellele kandideerida vaid teise aasta magistrandid, nii et ühe aasta tuleb kuidagi ise hakkama saada.

Kui varakult alustasid elukoha otsinguid välisriigis? Millest alustasid? Milliseid probleeme kohtasid? - Sain ülikooli sisse ja üpris kiiresti pakuti mulle kohta ülikooli poolt pakutavas ühiselamus. See oli muidugi väga positiivne, sest Taanis (eriti aga pealinnas) elukohaotsingud on isegi taanlastele probleemiks. Pärast avalduse täitmist ja oma eelistuste kirjapanemist (ülikooli leheküljelt võis näha, mis ühiselamud on ülikooli poolt pakutavad) saatsin avalduse ja juuli keskpaigaks sain toa pakkumise. Pidin jagama tuba veel ühe tudengiga. Hiljem sain teada, et tegelikult maksin ikka väga palju, arvestades fakti, et pidin jagama tuba teise inimesega. Samuti oli tegemist välisülisõpilaste ühikaga, kus olid koos nii vahetusüliõpilased kui full degree (täiskraadi) õpilased. Õhkkond ei olnud just kõige sobilikum õppimiseks, kuna koguaeg oli majas pidu püsti, esmaspäevast pühapäevani. See-eest sain tundma väga palju inimesi erinevatest maailmanurkadest ja lõbus oli muidugi ka. Kahjuks pakuti ühikat vaid ainult üheks aastaks ning teisel aastal pidin ise endale elamise leidma. Kuna ma teadsin varakult, et pean õppeaasta lõpuks välja kolima panin end kirja riigi/linna poolt pakutavate ühiselamute nimekirja. Sain toapakkumise õppeaasta alguseks ja siin ma nüüd olen. Ühiselamu on küll koolist veidi kaugel, kuid mõistliku hinnaga ja väga rahulikus piirkonnas ning ise-enesest on õhkkond väga rahulik. Elukoha otsingud võivad tekitada palju stressi ja rahalisi kulutusi (näiteks korterite deposiit, mille peab ette maksma, on 7 kuu üür, mis on meeletu summa), kuid kõik on võimalik ja olles ise aktiivne ning kiire on võimalik endale leida väga hea eluase sobiliku hinnaga.


Kas Eestis bakalaureuseõppekaval omandatud teadmised olid piisavad, et alustada õpinguid praegusel õppekaval? Täpsusta, millise õppeaine/teema käsitlemine oli bakalaureuseõppes puudulik. - Eestis (Tartu Ülikoolis) pakutav õppekava oli piisav minu valitud õppekava jaoks. Õppekavas oli mul nii bioloogia, kui keemia ja füüsika alaseid aineid ning see taust oli sobilik. Ma pakuks, et peamine puudus eesti õppekavas oli see, et kõike sai „tükikaupa”. Näiteks, rakubioloogiat sai kolmes eraldi „tükis”, I, II ja minimaalselt praktikat. Kuna paljud teemad kattusid mõlemis, nii Rakubioloogia Is kui IIs, siis tekkis kordamise tunne ja tegelik põhjalik teemakäsitlus jäi puudulikuks. Taanis on näiteks õppekava „alusained” (ka Rakubioloogia on alusaine) semestripikkused ained ning loengud ja praktikad toimuvad vähemalt 2 korda nädalas. Nii saab põhjaliku teema käsitluse alustades väga üldisest pildist kuni detailideni väljas.

Kas võtsid Eestis ka mõningaid lisaaineid, lähtudes välisülikooli õppekavast/praktikabaasist? - Kuna ma otsustasin välismaale õppima minna alles viimasel aastal, siis enam polnud väga aega võtta lisaaineid. Kui oleksin varem oma valikust teadnud, siis võtaks mõned keelekursused enne Taani tulekut. 

Võrdle õppimist/õpetamist/õppejõude bakalaureuseõppes ja magistrantuuris? Mida soovitaksid endistele õppejõududele? - Kindlasti on paljud inimesed kuulnud Taanis levinud õppemeetodist, et õppejõud suhtuvad üliõpilastesse pigem kui neile endile võrdsetesse inimestesse. Selline asi on Taanis kohane küll. Õppejõud on siiski veidi kõrgemal positsioonil, kuid iga üliõpilase arvamus on väga tähtsal kohal. Õppejõud ise ei pelga küsimusi tudengitelt, aga ei karda ka mõnikord tunnistada, et ei tea vastust. Õppejõud on siiski ka inimesed. Küsimused üliõpilastelt on igati teretulnud ning nii tekib siin dialoog õppejõu ja tudengite vahel. Sellise õpetamisviisiga harjumine võttis mul päris pikalt aega, kuna Eestis õppides tekkis tunne, et kedagi tegelikult ei huvitagi mu küsimused ning milleks ma ikka küsin, leian pigem ise õpikust vastuse. Ma arvan, et ma eksisin suuresti. Õppejõud aga peaks olema ka osa dialoogist ning küsima küsimusi ja ootama ära vastused tudengitelt, võtma arvesse tudengite vastused nin avaldama oma arvamust antud vastuse kohapealt. Veel üks soe soovitus Tartu Ülikooli õppejõududele, on see, et nad vähemalt korra aastas vaataks oma loenguslaidid üle, teeks vajalikud parandused ja uuendaks materjali ning kasutaks slaide vaid abistava materjalina. Ma mäletan väga hästi loenguid, kus mul keerles peas ainult üks mõte: „Kas õppejõud tõesti arvab, et ma ei oska ise slaididelt maha lugeda seda teksti?”. Selline loengu andmine on igav ja kuiv ja väga minimaalselt informatiivne. Ma pole osalenud üheski loengus Kopenhaageni Ülikoolis, kus keegi loeks teksti slaidi pealt maha. Slaidid on üksnes abistava funktsiooniga, kus oleks tarvis näiteks pilti demonstreerida.

Kuidas jäid saadud kogemusega rahule? Kas ja miks soovitaksid tulevastele õpiränduritele enda väliskõrgkooli? - Kuna mul läheb lõpetamisega veel aega, siis lõpliku vastust on veel veidi vara anda, kuid siiani olen kogemusega väga rahul. See otsus polnud just kerge, kuid ei kahetse üldse et sellise asja ette võtsin. Jah, Eestisse jäid kõik mu sõbrad, eesti keel, perekond, kodu. Siinsed kogemused ei asenda aga miski. Ma õppisin endast tundma hoopis teise nurga alt, millega ma tahaksin ja võiksin tulevikus tegeleda ning milleks võimeline olen ning mis võimalused on üleüldse olemas. Minu alal on Taanis väga palju võimalusi nii tööstuses ja firmades kui akadeemilistes asutustes. Kui vähegi on soovi ja tahtmist, siis tuleks kindlasti välismaal õppimine ära proovida. Oma mugavustsoonist väljumine pole kerge ning uute kommete ja keelega harjumine võib võtta mitmeid aastaid. Koju võib alati tagasi naasta, kui kogemus on negatiivne, ennast piinata ka ei tasu. Need asjad ja teadmised, mis uues keskkonnas võivad aga esile tulla on hindamatu väärtusega. Kuna rahvusvahelistes ülikoolides nagu Kopenhaageni Ülikool on inimesi koos erinevatest maailma nurkadest siis saab kogeda nii taani kuid ka erinevate rahvuste kultuuri, mis on samuti väga huvitav kogemus. Kahekümne aasta pärast kahetseb inimene pigem neid asju, mida ta ei teinud, kui neid mida tegi. 

Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Osade kommetega ja kultuuriga harjumine võtab siiani aega. Ilma taani keeleta on Taanis veidi keeruline, kuid kuna tegemist on üsna rahvusvahelise riigiga ja Kopenhaagen on rahvusvaheline linn, siis inglise keelega saab ilusti hakkama. Kauem aega võtab harjumine bürokraatiaga ning vaheaegade rohkusega. Taanlaste jaoks on nende vaba aeg väga olulise tähtsusega, nii, et kui mingi asutus töötab kella kaheni, siis keegi ei oota kellegi järele. Samuti kui tähtpäevad/vaheajad sattuvad olema järjestikku, siis suhteliselt kõik protsessid on selleks ajaks peatatud, mis võib olla väga kurnav ja stressirohke, kui on oodata mingit tähtsat otsust või paberit kuskilt asutusest.

Millised on sinu edasised akadeemilised plaanid, kas jätkad doktorantuuris ja kus? - See küsimus piinab mind ennastki, kuna lõpetamine pole just mägede taga. Ma arvan, et ootan natuke doktorikraadiga, kuna pole kindel, et suudaksin end ühele teemale vähemalt kolmeks aastaks pühendada, kuid kui selline võimalus tekib, siis ma ei eira doktorikraadi tegemist. Tahaksin saada  erialast tööd, eelkõige mõnes firmas või tööstuses, ning vaadata, kuidas tegelikult rakendatakse teadust igapäevaelus. Ma olen avatud igasugustele võimalustele ka teistes riikides ning kindlasti ei pelga ma Eestisse tagasitulemist. 

Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Enne mingite kindlate sammude tegemist (ülikooli kandideerimine, paberite kokkuajamine, elamise taotlemine jne) tuleks ennast väga täpselt asjaga kurssi viia. Tavaliselt on kõik üksikasjad kusagil ikka kirjas, kuid jäävad kahe silma vahele ning lõputute e-mailide kirjutamine võib asenduda lihtsalt mõne lõigu uuesti lugemisega. See on väga tähtis, kuna tavaliselt kui tegemist on mõne välisülikooliga, siis kirjadele vastamine võtab pikalt aega. Samuti soovitaks kandideerimisega alustada varakult, kuna osades ülikoolides on tähtajad näiteks jaanuari keskpaigas, kui (bakalaureuse)kraad on veel omandamise käigus. Väga suurt rõhku soovitaks panna motivatsioonikirja kirjutamisele, kuna see on väga tähtis osa kandideerimisel, osalt tähtsam kui hinded. Inimene peab põhjendama oma otsust selgelt, kuid loominguliselt. Motivatsioonikirja kirjutamine mingi kindla skeemi järgi ei tööta väga hästi. Samuti on kopeerimine Taanis rangelt keelatud ning isegi kriminaalkorras karistatav ning kellegi teise motivatsioonikirja kasutamine pole hea idee.
 

Madli Tamm

Faculdade de Ciencias da Universidade de Lisboa, Portugal

Millisel õppeastmel välisõpingud teostasid? - Magister


Millest välisülikooli valikul lähtusid? - Et välisülikool asuks riigis, mille keskkond on siinsest erinev, saamaks võimalikult palju uusi kogemusi.


Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Avalduste ja lepingute täitmine.


Kes olid põhilised abilised idee elluviimise käigus (nt programmijuht, juhendaja, välisüliõpilastalitlus jm)? - Üliõpilasnõustaja, programmijuht, sõbrad ja perekond.


Kuidas lahenes ainete ülekandmine/õppeplaani täitmine? - Lahenes probleemideta. Sooritatud õppeained kanti vabaainetena sisse, kuna mul olid eelnevalt juba kõik õppekavas ettenähtud ained läbitud.


Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Jah, Erasmus+ stipendiumi.


Kuidas jäid saadud kogemusega rahule? Miks soovitaksid tulevastele õpiränduritele just enda väliskõrgkooli? - Jäin oma vahetussemestriga väga rahule. Soovitaksin õppejõudude, töötajate ja õpilaste sõbralikkuse ja abivalmiduse pärast, kuid arvestada tuleks sellega, et enamus õppeaineid loetakse kohalikus keeles ning ise õppimist on seetõttu päris palju.  


Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Väga kiiresti, erinevus võrreldes siinsega polnudki nii ekstreemne.


Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Välisülikooli valides tee kindlaks, mis keeles õpe toimub. Suhtle õppejõududega, küsi, mida sinult õppeaine positiivseks läbimiseks oodatakse ning mis keeles on võimalik eksamit sooritada. Elukoha valimisel veendu, et kõik igapäevaeluks vajalik oleks seal olemas ning tutvu ka kindlasti majareeglitega. 
 

Anna-Liisa

Biomeditsiin, Karolinska instituut, Rootsi

Millest lähtusid magistriõppekava ja ülikooli valikul? - Õppekava ei olnud nii killustunud kui Tartus ja oli praktilise suunitlusega. Karolinska on hea mainega, Rootsi on lähedal, EU liikmetele pole õppemaksu.

Mis olid esimesed sammud asjaajamiste alustamisel? - Uurisin, mis nõuded on dokumentidele. Tegin konto taotluse avaldamiseks. Taotlesin dekanaadist dokumendid, saatsin dokumendid.

Kas taotlesid mõningaid välisõpinguid toetavaid stipendiume? Milliseid? - Archimedesel on teiseks magistriaastaks välismaal Kristjan Jaagu stipendium. Väga oluline, kõige olulisem, on, et magistritöö teema oleks Eestile väärtuslik (kui pärast haridust oled Eestile oluline innovaator). Soovituskiri võiks ka olla ülespuhutum kui võib-olla loodusteadustes harjunud oleme.

 

Kui varakult alustasid elukoha otsinguid välisriigis? Millest alustasid? Milliseid probleeme kohtasid? - Ei alustanud  vara, ei näinud sellel mõtet, kuna tehingud toimuvad näost näkku. Stockis kellegagi tuba jagada ei õnnestu, kui just ise sõpra kaasa ei võta. Soovitan augustis blocket.se või sarnaselt saidilt otsida toa üürimis pakkumisi, panna omale mõttes ülemmäär ja siis saata kõigile võimalikult kiiresti šablooni järgi ennast tutvustav email. Lisaks kui on tuttav Stockholmis siis paluda neilt abi inimestega kes vastavad kohtumiseks. Ühikad on sama kallid või kallimad kui tuba üürida, kuid peab rohkemate inimestega kööki jagama. Kui on rahaliselt võimalik võib varakult pöörduda ka Karolinska majutusinimeste poole, sel juhul on võimalik  õnne  korral  üheks  aastaks  ühetoalist  korterit  üürida.  Üüri  hinnad sisaldavad juba kõiki kommunaalkulusid, kuid on väga kõrged.

 

Kas Eestis bakalaureuseõppekaval omandatud teadmised olid piisavad, et alustada õpinguid praegusel õppekaval? Täpsusta, millise õppeaine/teema käsitlemine oli bakalaureuseõppes puudulik. - Teadmised olid piisavad.

Kas    võtsid    Eestis    ka    mõningaid    lisaaineid,    lähtudes    välisülikooli õppekavast/praktikabaasist? - Rootsi keelt, väga kasulik. Et üldse hea mainega programmidesse sisse saada soovitan võtta palju lisaaineid, kuna see jätab väga hea mulje ja olevat olulisem kui keskmine hinne. Võib-olla lisaks veel bioloogiline psühholoogia (vms) ja võib-olla ka neuroloogia.

Võrdle  õppimist/õpetamist/õppejõude  bakalaureuseõppes  ja  magistrantuuris? Mida soovitaksid endistele õppejõududele? - Bakalaureuseõpe oli Tartus kõrgetasemeline. Probleemiks magistrantuuris on see, et pole mingit sisulist vahet, lihtsalt more of the same. Soovitaks mõelda, milleks magistriõpilasi ette valmistatakse ja kuidas seda kõige paremini saavutada.

 

Kuidas  jäid  saadud  kogemusega  rahule?  Kas  ja  miks  soovitaksid  tulevastele õpiränduritele enda väliskõrgkooli? - Alguses oli harjumatu vähene koormus. Kokkuvõttes arvan, et magistrantuur valmistas meid üsna hästi ette nii doktorantuuriks kui ettevõtetesse tööle minekuks, ja enda töö ettekandmise tase oli lõpetanutel samuti kõrge. Kui on soov ka välismaal doktorantuur teha või välismaa ettevõttes töötada, siis võin küll Karolinskat soovitada.

Kui kiiresti kohanesid välisriigi akadeemilise elu, kultuuri ja kommetega? - Rootsi on meile paljus sarnane, kuid nad on lääneriik ja mõnikord jääb mulje et nad looksid kena ja korrapärase järjekorra isegi oma hukkamisele minekuks. Mingeid probleeme ei tohiks nendega ette tulla. Akadeemiline elu on pisut keerulisem kui Eestis, kuna nad väliselt eitavad hierarhiat, kuid see on siiski olemas, nii et peab olema tähelepanelik ja järgima kohalike eeskuju. Üldiselt olevat mingi reegel uue kultuuriga kohanemisel, et esimene pool aastat on mesinädalad, seejärel on aasta trotsi ja sealt edasi kas harjud või lähed minema.

 

Millised on sinu edasised akadeemilised plaanid, kas jätkad doktorantuuris ja kus? - Olen juba doktorantuuris Saksamaal, CiM-IMPRS programmis. Üldiselt mu kursakaaslastel läks ka kõigil väga edukalt, kuid nagu alati, peab ka doktorikohta või muud tööd juba palju varasemalt otsima kui arvaks.

 

Soovitused ja näpunäited tulevastele õpiränduritele? - Motivatsioonikirja kirjutamisel too välja miks valisid just selle programme ja ülikooli. Ära jahu mingitest lapsepõlve teadusunistustest, vaid mõtle tõsiselt oma karjääri peale ja kas või miks see samm on sulle oluline.

Please reload

bottom of page