Maastike elurikkuse töörühm
Teadmised liikide ja koosluste ökoloogiast on praegusel suurte globaalsete muutuste ajastul muutumas aina olulisemaks. Kui Sa tahad anda oma panuse elurikkuse säilimisse ning selle kaitse korraldamisse, siis kaalu bakalaureuse- ja magistritöö tegemist TÜ maastike elurikkuse töörühmas (landscape.ut.ee). Ootame oma gruppi ökoloogiahuvilisi tegusaid tudengeid, keda inspireerivad suvised välitööd pilkuköitvatel niidukooslustel ja/või elurikkuse geneetilist komponenti valgustavad molekulaarsed analüüsid laboris. Meie töörühmas on parimal moel ühendatud nn "roheline" ja "valge" bioloogia.
Kui Sul tekkis meie tegemiste vastu huvi, siis juba eesootaval kevadsuvel oled oodatud osalema erinevatel välitöödel, mis võimaldavad koguda andmeid ka bakalaureuse- või magistritöö tarbeks. Esimesed välitööd 15-22. mai 2019 Lääne-Eesti saartel, huvi korral kirjutada Aveliina Helmile (aveliina.helm@ut.ee) või Tsipe Aavikule (tsipe.aavik@ut.ee).
Ootame huvilisi järgnevatele teemadele:
1. Hariliku nurmenuku erikaelsus - üle-eestiline kodanikuteaduse uuring. Käesoleva aasta kevadsuvel leiab koostöös Eestimaa Looduse Fondiga aset üle-eestiline kodanikuteaduse projekt "Eesti otsib nurmenukke" (rohkem infot leiad siit https://www.facebook.com/events/632811417168595/ ja siit http://elfond.ee/naturallyest/tegevused/eesti-otsib-nurmenukke), mille raames plaanitakse koguda andmeid hariliku nurmenuku erikaelsuse kohta võimalikult paljudest nurmenuku populatsioonidest üle kogu Eesti. Nurmenukke lähevad Saaremaa ja Muhumaa hiljuti taastatud loopealsetele vaatlema ka meie töögrupi teadlased ja tudengid. Ootame projektiga liituma tudengit, kes lööks kaasa üsna peatselt algavatel nurmenukuvaatlustel ning sooviks sellel teemal koostada ka oma bakalaureusetöö. Töö valmimise osas juhendavad ja nõustavad Tsipe Aavik, Iris Reinula ja Marianne Kaldra.
2. Seemnesegude kasutamine koosluste taastamisel. Bakalaureusetöö annab ülevaate sageli koosluste taastamise osaks olevast seemnesegude külvamisest või nö. sihtmärk-liikide introdutseerimisest. Töö tulemusena tuuakse välja, milliseid meetodeid kasutatakse külvatavate seemnesegude koostamiseks, kuidas toimub külvamine ning kui tulemuslik on antud meetod koosluste taastamisel. Töö vaatleb ka, millised on võimalikud kitsaskohad antud meetodi kasutamisel koosluste taastamiseks. Juhendaja on Aveliina Helm.
3. Ülevaade tulemuspõhistest põllumajandus-keskkonnatoetustest. Toidutootmise jätkuv intensiivistumine on seadnud põllumajandusmaastike elurikkuse suure surve alla. Põllumajandusmaastike elurikkuse, sh poollooduslike koosluste elustiku hea käekäik Eestis on hädavajalik toidutootmise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustades oluliste ökosüsteemiteenuste kättesaadavuse ning säilimise. Toetusskeemide jm sekkumiste abil on võimalik tootmist mõjutada selliselt, et see liiguks ühiskonna ootustele vastavas ja elurikkust toetavas suunas. Varasemalt on toetusi makstud tegevuste teostamise järgi, kuid edaspidi tuleks toetusi jagada tulemuse (elurikkuse) säilitamise/tagamise eest. Magistritöö juhendajad on Aveliina Helm ja Elisabeth Prangel.
4. Hekseldamise mõju niidukoosluste elurikkusele. Ei ole veel täpselt selge milline on hekseldamise ja niite/heksli mahajätmise mõju niidu elurikkusele? Kuidas mõjub erineva maakasutustüübi ja mullaliigi puhul elurikkusele hekseldamine võrreldes niitmisega või maa hooldamata jätmisega? Seni on teemat käsitletud vaid üksikutes väikese ruumilise katvusega uuringutes. Uued põhjalikumad teadmised aitaksid kaasa põllumajandusmaastike elurikkuse säilimisele, mis omakorda on hädavajalik inimese heaolu tagamiseks. Vajalikud välitööd toimuvad juba sellel suvel. Magistritöö juhendajad on Aveliina Helm ja Elisabeth Prangel.
5. Orhideepopulatsioonide ümberasustamise tulemuslikkus Pakri poolsaarel. Magistritöö eesmärgiks on analüüsida 2013. aastal toimunud suuremahulist orhideede ümberasustamist Pakri poolsaarel. Tööde käigus asustati seal ümber 4 liiki käpalisi (hall käpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, suur käopõll ning laialehine neiuvaip) koos neid ümbritseva niidukooslusega. Magistrant analüüsib ümberasustamise edukust ning arutleb oma töös populatsioonide ümberasustamise vajalikkuse ning sellega seotud looduskaitseliste dilemmade üle. Juhendaja on Aveliina Helm.