Inimese mikrobioom on elurikas ja tihedalt seotud meie igapäevaeluga. Miljardid bakterid ja teised mikroorganismid elavad seedesüsteemis, suus, nahal ja mujal üle kogu keha. Uuringud on näidanud, et inimeste mikrobioomi elukooslusi ja mitmekesisut mõjutavad söök, elukeskkond, harjumused, ravimid ja geenid. Samuti mängib mikrobioom olulist rolli organismi võitluses erinevate haigustega ja mikrobioomi muutused võivad viia erinevatele haigustele tekkele, nagu ärritunud soole sündroom, erinevad autoimmuunhaigused ja ülekaalulisus, või aidata kaasa haiguse diagnoosis. Kõige selle tõttu on mikrobioom pidevas muutumises kogu elu jooksul.
Sellest mõttest haarasid kinni California Ülikooli teadlased koostöös IBM (IBM Research-Almaden) ja teiste ülikoolidega Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast. Projekti eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kas mikrobioomi abil on võimalik tuvastada inimese vanust. Vanemteaduri Zhenjiang Zech Xub juhtimisel analüüsisid teadlased erivanuses ja erisoost tervete inimeste soole, suu ja naha mikrobioomi ning tegid andmete põhjal mudeli, mis ennustaks inimese vanust. Tulemused olid erinevad. Kõige paremini ennustas inimese vanust naha mikrobioom, mis eksis keskmiselt 3,8 aastat. Suu mikrobioomi abil tehtud mudel eksis 4,5 aastat ja soole mikrobioomi mudel 11,5 aastat. Üks võimalikke põhjuseid, naha mikroobide kooslus sõltub vanusest võib olla see, et vananedes muutub naha füsioloogia - rasu eritatakse vähem ja nahk muutub kuivemaks. Naha keskkonna muutudes vahetuvad ka seal elavad bakteriliigid.
Uurides mikrobioomi kooslust, leidsid teadlased, et nooremate inimeste mikrobioom on tunduvalt liigirikkam ja rikkalikum kui vanemas eas inimestel. Sellest võib oletada, et mida liigirikkam on mikrobioom, seda aeglasem on keha vananemine.
Aga miks see üldse on oluline?
Tänapäeval on leitud mitmeid vanusega seotud haigusi. Nendest enamlevinud on südame- ja veresoonkonnahaigused, insuldid, kõrge vererõhk, Parkinsoni tõvi ja veel teised. Uuringud on näidanud, et keskkonnafaktorid nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, stress, ravimite tarbimine, ülekaalulisus, trenn ja tervislik toitumine mõjutavad inimeste vananemist. Seda arvesse võttes, võiks olla mikrobioomi uuringud üks viise, kuidas leida organismi tõelist vanust. Näiteks, kui inimene on 30-aastane, aga mikrobioomi uuring ennustab vanuseks 50, siis võib see viidata, et patsient kuulub vanuse-seoseliste haiguste riskigruppi.
California Ülikooli uurimisrühma järgmiseks eesmärgiks ongi töötada välja mudel, mille abil saaks ennustada mikrobioomi abil erinevate haiguste teket enne, kui haiguse sümptomid välja tulevad. Mudel võiks aidata haigusi diagnoosida varasemas staadiumis ja aitaks sellega kaasa efektiivsemale ravile.
Kasutatud allikad:
Shi Huang, Zhenjiang Zech Xu et al. (2020). “Human Skin, Oral, and Gut Microbiomes Predict Chronological Age”. mSystems. 5(1):1-6.
Antell DE, Taczanowski EM. (1999). “How environment and lifestyle choices influence the aging process”. Ann Plast Surg. 43(6):585-588.
Meryl H. Carol (2009). Ülevaateartikkel “How Environmental Agents Influence the Aging Process”. Biomolecules and Therapeutics 17(2):113-124
Autor: Mirjam Kärmas