Aprillis toimus BÜSi eestvedamisel 19.-23. aprillil Keskkonnanädal, mis oli suunatud Maaga sideme leidmisele. Olgu see side siis hingeline, füüsiline või hoopiski andmeside. Selle korraldamiseks liitusid meiega päris mitmed grupeeringud: MITS, EGEA-Tartu, EPSÜ, EAÜS, NEFA-Tartu, ELA, EMÜ KÜS ja kaks aktiivset usuteaduskkonna tudengit (vt lühendite tähendusi alt). Mida me tegime ja kuidas läks? Sellest saad juba üsna varsti teada. Enne aga, nagu tavaks on, kuuluvad ühe ürituse juurde ka reklaamiminutid. Saime proovida Nurme looduskosmeetika seepi ja Turblissi näomaski ning need olid seda väärt. Lisaks täitsid kingikotid veel mitu teist sponsorit. Suur aitäh BÜSi sponsorluse töögrupile!
Keskkonnanädal korraldati esmakordselt 2019. aastal ja siis toimusid sellised üritused nagu:
aruteluõhtud, prügimatk, häkaton, teadliku tarbimise mess. Kuna see osutus väga menukaks (ja ka väga vajalikuks!), siis on BÜSi keskkonna töögrupp on võtnud selle ürituse traditsiooniks tegemise oma südameasjaks. Nii hakati seda korraldama ka 2020.aastaks ja nii tegime seda ka sellel õppeaastal.
Kui üritust korraldada, siis seda teha nii hästi kui võimalik. Selleks lõime uue ühtse visuaali, kutsusime kaasa erinevate alade inimesi ning lõime ka ingliskeelset sisu, et ka välistudengid sellest osa saaksid. Kui edukaks see nädal osutus, jätame teie enda otsustada (tegemist on ikkagi subjektiivse väärtusega), kuid vähemalt meil oli seda väga tore korraldada. Arvude maailmas oli meie Facebooki üritustel kokku pea 3000 vastust.
Mis meil siis toimus?
Terve Keskkonnanädala vältel toimus viiepäevane EGEA Keskkonnanädala väljakutse: saa prügist jagu! Esimese päeva ülesanded puudutasid prügi uuele ringile suunamist. See pani osaleja mõtlema, mis on ta praegused sorteerimisharjumused ning andis ka palju juhiseid.
Teise päeva küsimus: kui palju ma prügi tekitan ja kas seda saab vähendada? Kui palju viskad ära ühekordseid asju ning kas neid on võimalik asendada korduvkasutatavatega?
Kui teine päev keskendus füüsilistele jäätmetele, siis kolmas päev fokusseerus digiprügi vähendamisele. Kas teadsid, et juba täna toodavad internet ja sellega seotud seadmed umbes 4% maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest, mis on võrreldav lennunduses toodetava heitkogusega?
Neljapäeva eesmärk oli anda prügile uue elu. Miks asja ära visata, kui seda saab ka kuidagi teisiti kasutada? Nii tehti ülesande käigus nt konservipurgist sibulapott.
Nädala viimane ülesanne viis osalejad õue märkama ja eemaldama seal leiduvaid jäätmeid. Osalejad leidsid nii väikejäätmeid kui ka isegi teleka. Kokkuvõttes võttis väljakutsest osa ligi 100 inimest ning nii mõnigi läbis kõik ülesanded lõpuni.
Ülesanded, kasuliku info, allikad ja nipid leiad EGEA blogist.
Eesti Lennuakadeemia pani tiivad alla meie esimesele üritusele, milleks oli mälumäng. Küsimusi oli neljast kategooriast: globaalne kliimasoojenemine, saaste ja jäätmed meie ümber, minevik vs olevik vs tulevik ehk taastuvenergia ning varia. Küsimused olid sisukad, suunatud erinevatele kliimaprobleemidele ja ka vajalikele teadmistele ning isegi kui ise väga hästi ei osanud vastata, siis hiljem olid õiged vastused kättesaadavad, mis andsid selge ülevaate antud teemadest. Toome välja paar küsimust, et ka Sina saaksid sellest mõttelennust osa.
Üks tuntud Eesti teadlane andis 2000ndatel aastatel intervjuu kliimasoojenemise teemal. Tänaseks on ammendavalt tõestatud, et see intervjuu sisaldas rohkelt valeväiteid ja faktide meelevaldset käsitlemist. Sellegipoolest kasutavad kliimamuutuse skeptikud seda artiklit kui “autoriteetset” kliimamuutusi eitavat allikat. 𝐊𝐞𝐬 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐞 𝐭ä𝐧𝐚𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐬𝐮𝐫𝐧𝐮𝐝 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐥𝐚𝐧𝐞? 𝐌𝐢𝐬 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐥 𝐣𝐚 𝐦𝐢𝐬 𝐯ä𝐥𝐣𝐚𝐚𝐧𝐝𝐞𝐥𝐞 𝐚𝐧𝐭𝐢 𝐢𝐧𝐭𝐞𝐫𝐯𝐣𝐮𝐮?
Tuuleenergia kui fossiilkütuste alternatiiv on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ise ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad - see on suund kuhu liigub kindlalt ka Eesti. Ornitoloogide ja loomaarmastajate seas tekitab muret asjaolu, et see tekitab lindudele takistuse, mistõttu lendavad nad sealsete labade vahele ja pihta ning saavad vigastada või hukkuvad. 2020. aastal viidi Taanis ja Norras läbi sellekohased uuringud. 𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐮𝐮𝐫𝐢𝐧𝐠𝐮𝐭𝐞 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐧ä𝐢𝐭𝐚𝐬𝐢𝐝?
See ühe naisteadlase kirjutatud keskkonnakaitse-temaatiline raamat on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ning selle olulisust keskkonnakaitse kujunemises on raske üle hinnata. Raamatu algselt kriitilise vastuvõtu taga oli keemiafirmade lobi, kelle elatise see raamat ähvardas hävitada. Eestis ilmus see raamat 1968. aastal. 𝐌𝐢𝐬 𝐫𝐚𝐚𝐦𝐚𝐭 𝐣𝐚 𝐤𝐞𝐬 𝐨𝐧 𝐚𝐮𝐭𝐨𝐫?
PS! Vastused leiad postituse lõpus.
EAÜSi rahvatervise töögrupp koos SEB Tartu Innovatsioonikeskusega salvestas Keskkonnanädala raames kaks Keskkonnatervise podcasti.
"Inimkonna ajalugu on olnud katsumusterohke. Ebakindlus tuleviku osas pole midagi uut, kuid esimest korda on meil teaduslikku alust küsida, kas näeme oma silmaga osakest ajaloo lõpust. Milliseid emotsioone see meis tekitab ja kuidas sellega toime tulla?" Esimeses podcastis kliimaärevuse teemal arutlevad EAÜSi rahvatervise töögrupi juht Hanna ja vaimse tervise projekti assistent Markus koos podcasti juhi Lauraga.
Podcasti link: https://tinyurl.com/7nv9hamf
Teine Keskkonnatervise podcast räägib teemast toit-tervis-keskkond meile Kristin Rossmann, kes on varasemalt õppinud biomeditsiini ja neuroteadust. "Kuidas mõjutab meid ümbritsevat keskkonda massiline karjapidamine ja liha tarbimine ning milline on selle mõju meie tervisele? Vaatame, milline on olukord nii Eestis kui ka mujal maailmas ning proovime leida, mida saaks üks tavaline eestlane ära teha, et aidata kaasa olukorra paranemisele."
Podcasti link: https://tinyurl.com/nsh9hwud
EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts läks Keskkonnanädalal külla Humana sorteerimiskeskusesse ning tegi sealsest tuurist ka otseülekande. Kust jõuavad riided jm asjad Humanasse? Kuidas sorteerimine käib? Mis nendest edasi saab? Milliste ohtudega pidi intervjuud tehes arvestama?
Seda ja palju muud võid teada saada otseülekande salvestusest, mis asub siin:
Head vaatamist!
Oled sa kindel, et tead enda kohta informatsiooni rohkem kui su nutiseadmed? Milliseid andmeid jagavad sinu igapäevaelu nutiseadmed oma valmistajale? Kellele võivad sinu kohta kogutud andmed veel lekkida? Internetikeskkonda aitas selgemaks teha MITS, kes vedas eest vestlusõhtut: Internet of Things.
Räägiti täpsemalt 5G-st, eSIM-idest ning üldiselt asjade interneti tööst ja selle haldamisest. Teadmiste levitamine antud teemadel muutub iga aastaga aktuaalsemaks ning suund on võetud ka selles valdkonnas, et teha protsessid keskkonnasõbralikumaks.
Esinesid Ove Tüksammel, Ken-Tristan Peterson, Mihkel Tedremaa
Ja olemegi kätte jõudnud 23. aprillini, millal tähistasime rahvusvahelist Maa päeva. Selle jaoks lõime BÜSi keskkonna töögrupiga Maa päeva loodusvaatluste aktsiooni: terve päeva jooksul sai teha loodusvaatluseid ning need siis andmebaasi sisestada, et oleks rohkem infot Eestimaa looduse kohta. Facebooki kaudu andsime juhiseid kuidas määramine käib ning kuidas andmeid sisestada. Kirjeid tuli nii Tartu ümbrusest, Jõgevamaalt kui ka Põhja-Eestist. Kui liikide määramine tundus liiga keeruline, siis selle asemel sai mängida ka bingot. Kas oled sel kevadel näinud punase kõhuga lindu või mõnda õitsvat taime? Vaata bingo üle ja võid seda kasvõi praegu täitma hakata.
Hommikul, kui BÜSi keskkonna töögrupiga õues olime, toimus ka Igaühe loodusvaatluste seminar, mille peakorraldaja oli Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Mitmed erinevad teadlased ja keskkonnategelased tutvustasid seal oma valdkonna määramisnippe ja projekte ning nende seas olime ka meie. Tehti otselülitus meie vaatlusaktsioonile. Seminar salvestati ning seda saab järele vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=hJGrtr2aaro
Maa päeval tõid Nora ja Annabel meieni taimetarga taskutarkused. Korraldajate side loodusega on nii füüsiline kui vaimne, nad veedavad palju aega väljas ning vaimu harivad usuteaduskonnas. Esinejaks oli aga taimetark Keiu, kes tegi oma debüütesinemise Keskkonnanädalal. Kuidas anda oma kehale jõudu? Milliseid taimi saab kasutada? Mis loitsu kasutada, et wifi alt ei veaks? Vaata siit järele, mis nõu taimetargal Sulle anda on! Link Fb live salvestusele
Neljapäeva õhtut jäi lõpetama EPSÜ psühhoõhtu: Kärt Puusepp ja Madis Vasser – Keskkonnaärevus. “Kui inimtegevuse mõjust keskkonnale oleme ühiskonnas viimaste aastatega päris palju rääkinud, siis vähem on teada, kuidas keskkonnaga toimuv inimese vaimset tervist mõjutab. Selles osas valgustavad meid värske keskkonnapsühholoog Kärt Puusepp ja psühholoogist keskkonnakaitsja Madis Vasser.” Sellest õhtust meil küll salvestust ei ole, kuid kindlasti tasub silma peal hoida EPSÜ psühhoneljapäevadel.
Tartu Nefa Rühm panustas Keskkonnanädalasse toidu teema esiletõstmisega. Koostöös Foodsharing Tartu ja Genialistide Klubiga toimus virtuaalpiknik-seminar "Toidupäästmise juured ja võrsed". Tutvustati erinevaid viise toidu raiskamise vältimiseks, toidu loomingulisemaks kasutamiseks ning kuidas meie esivanemad on varasemalt toiduga ümber käinud. Tartu Toidujagamise liikumise (Foodsharing Tartu) aktivistid jagasid oma koriluskogemusi linnadžunglis. Vaimutoidu kõrvale pakuti ka toidujagamiskappide abil temaatilisi suupisteid. Lisaks pani Nefa kokku oma retseptiraamatu „Kõhtu, külma ja koogi sisse. Tartu Nefa rühma kulinaarne toidujäägiraamat“. Raamatu leiad siit.
Keskkonnanädalat jäi lõpetama MITS x EGEA keskkonnateemaline orienteerumine, kus kaheliikmelistel meeskondadel tuli läbida 12 punkti ligikaudu 6 km pikkusel rajal, mis kulges mööda Emajõe kallast ning läbi Supilinna. Kas teie teate, mitu grammi CO2 vabaneb ühe meili saatmisel? Et seda ette kujutada, kui palju tatart peab võtma, et saada sama grammide arvu? Just selliseid ülesandeid pidid meie osalejad lahendama. Lisaks rasketele küsimustele ning pikale teele, pidid meie võistlejad hakkama saama ka üsna vihmase ilmaga, kuid nagu öeldakse: “Ei ole halba ilma, on vaid vale riietus.” Võistlusel premeeriti kiiremaid kui ka kõige rohkem õigesti vastanuid.
Suur aitäh kõigile kaaskorraldajatele, osalejatele, sponsoritele ning ka teistele, kes meid jagasid ja meile pöialt hoidsid. Keskkonnanädal 2021 on selleks korraks läbi, kuid meid ümbritsev ei kao kuhugi. Loodetavasti andis meie ürituste sari tõuke loodust arvestavama raja suunas.
Kui on soov Keskkonnanädalal kaasa lüüa järgmisel aastal, siis võta ühendust BÜSiga (bysselts@gmail.com) või otse mõne BÜSi liikmega.
Häid valikuid!
Ilona Tamm
Keskkonnanädal 2021 peakorraldaja
Kaasa tegid:
BÜS - Bioteaduste Üliõpilaste Selts
EAÜS - Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
ELA - Eesti Lennuakadeemia
EPSÜ - Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
EGEA-Tartu - European Geography Association for students and young geographers Tartu filiaal
EMÜ KÜS - Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts
MITS - MAT-INF tudengiselts
Tartu Nefa Rühm
Viktoriiniküsimuste vastused:
Üks tuntud Eesti teadlane andis 2000ndatel aastatel intervjuu kliimasoojenemise teemal. Tänaseks on ammendavalt tõestatud, et see intervjuu sisaldas rohkelt valeväiteid ja faktide meelevaldset käsitlemist. Sellegipoolest kasutavad kliimamuutuse skeptikud seda artiklit kui “autoriteetset” kliimamuutusi eitavat allikat. 𝐊𝐞𝐬 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐞 𝐭ä𝐧𝐚𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐬𝐮𝐫𝐧𝐮𝐝 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐥𝐚𝐧𝐞? 𝐌𝐢𝐬 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐥 𝐣𝐚 𝐦𝐢𝐬 𝐯ä𝐥𝐣𝐚𝐚𝐧𝐝𝐞𝐥𝐞 𝐚𝐧𝐭𝐢 𝐢𝐧𝐭𝐞𝐫𝐯𝐣𝐮𝐮?
Teadlane, akadeemik, professor Endel Lippmaa.
Intervjuu: 2008, Eesti Ekspress.
Allikad:
Tuuleenergia kui fossiilkütuste alternatiiv on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ise ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad - see on suund kuhu liigub kindlalt ka Eesti. Ornitoloogide ja loomaarmastajate seas tekitab muret asjaolu, et see tekitab lindudele takistuse, mistõttu lendavad nad sealsete labade vahele ja pihta ning saavad vigastada või hukkuvad. 2020. aastal viidi Taanis ja Norras läbi sellekohased uuringud. 𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐮𝐮𝐫𝐢𝐧𝐠𝐮𝐭𝐞 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐧ä𝐢𝐭𝐚𝐬𝐢𝐝?
Taanis 2020 tehtud uuring näitab, et linnud suudavad tuulegeneraatorite labasid edukalt vältida ja lindude suremus generaatoriga kokkupõrkest on pea olematu.
Norras 2020 läbiviidud uuring näitab, et ühe tuulikulaba mustaks värvimine vähendab ohtu lindudele.
Allikas:
See ühe naisteadlase kirjutatud keskkonnakaitse-temaatiline raamat on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ning selle olulisust keskkonnakaitse kujunemises on raske üle hinnata. Raamatu algselt kriitilise vastuvõtu taga oli keemiafirmade lobi, kelle elatise see raamat ähvardas hävitada. Eestis ilmus see raamat 1968. aastal. 𝐌𝐢𝐬 𝐫𝐚𝐚𝐦𝐚𝐭 𝐣𝐚 𝐤𝐞𝐬 𝐨𝐧 𝐚𝐮𝐭𝐨𝐫?
"Silent Spring" ("Hääletu kevad"); autor Rachel Carson
Allikad:
Comments