Mõned inimesed joovad kohvi maitse pärast, teiste jaoks on see oluline osa hommikurituaalist, osa ei kujuta oma päeva ilma 3 tassi kohvita ettegi. Pole saladus, et sellel joogil on oluline mõju meie enesetundele ja see peletab efektiivselt und. Mis aga tegelikult meie kehas toimub, kui me kohvi joome?
Kohvis on hulk erinevaid keemilisi ühendeid, neist tuntuim ja uurituim on kofeiin. Kohvi juues imendub kofeiin kiiresti verre ja jõuab selle kaudu ajju. Kofeiin töötab võrdlemisi kiiresti - juba 10 minutit pärast kohvi joomist hakkab see mõjuma. Ajus seostub kofeiin adenosiini retseptoritega. Adenosiin surub maha ärkvelolekut ja soodustab und. Kui kofeiin adenosiini retseptoritega sostub, siis adenosiini mõju kahaneb ja närvisüsteem on rohkem stimuleeritud. Kui aju aktiivsus tõuseb, soodustab see adrenaliini vabanemist, mis tingib ka energilise ja aktiivse tunde pärast kohvi joomist. Uuringud näitavad, et kofeiini tarbimine parandab ka mälu.
Kohvil on aga ka negatiivseid mõjusid inimese kehale. Kui juua kohvi hiljem päeva jooksul, soodustab see unetuse teket või muudab seda hullemaks. Päevane kohvijoomine võib põhjustada isegi kroonilist unetust, juhul kui inimesel on selleks eelsoodumus. Kui tundub, et kohvi joomine mõjutab öösel magama jäämist, et tohiks peale lõunat enam kohvi juua. Tunne, et ilma hommikuse kohvita pole võimalik päeva alustada, tähendab, et tuleks parandada oma uneharjumusi, sest tegelikult ei anna energiat kohv, vaid hea uni. Põhjus, miks kohv unehäireid tekitab on selles, et kohv püsib inimese kehas väga kaua ja selle lagundamise kiirus järjest väheneb.
Lisaks sellele, et kohv muudab inimese erksamaks, mõjutab see ka tuju, sest kohv tõstab dopamiini kogust kehas (seda teevad ka paljud narkootikumid, aga oluliselt suuremas koguses).See tõstab tuju ja muudab inimese rõõmsamaks. Seepärast jäädakse kohvist sõltuvusse ja igapäevased kohvijoojad on enne hommikukohvi pahurad või tunnevad ennast halvasti.
Suured kogused kohvi aga võivad mõjuda halvasti vaimsele tervisele. Suur kofeiinikogus ajab keha biokeemia tasakaalust välja ning võib tekitada närvilisus ja ärevust või muuta neid senisest hullemaks. Uuringud näitavad, et kohv mõjutab ka vererõhku ja pulssi, küll aga mõõdukas tarbimine tervet täiskasvanud inimest üldiselt ei mõjuta. Lisaks on leitud, et osadel pikaajalistel kohvitarbijatel on pisut kõrgem vererõhk, osadel tekib aga immuunsus ja kohv nende vererõhku ei mõjuta. Pole päris selge, miks kofeiin vererõhku tõstab, aga arvatakse, et see on seotud adrenaliini ja erinevate hormonaalsete muutustega kehas, mis kohvi tarbimisel toimuvad.
Tihti tekib ka küsimus - kas juua kohvi piimaga või piimata? Teadlased on uurinud piima mõju kohvis olemate antioksüdantide polüfenoolide imendumisele. Mitmed uuringud on kinnitanud, et piima lisamine antioksüdantide imendumist ei mõjuta. Suurim vahe piimaga ja piimata kohvi vahel on see, et piimaga kohv on kaloririkkam.
Olgu kohv piimaga, piimata, cappuchino, espresso, americano või lihtsalt pätikohv, mõõdukas tarbimine mõjutab meie keha üldiselt positiivselt ja annab hea enesetunde. Küll aga ei tohiks kohvi joomisega liialdada ning tuleks kohvi tarbimist jälgida, et see ei hakkaks tervist ja enesetunnet rikkuma.
Kasutatud allikad:
Autor: Iris Epp Sildnik