Kõik teavad, et vabas looduses viibimine teeb tervisele head ja maandab stressi. Ümbritsevat keskkonda tajume erinevate meelte abil. Keskkonna mõju stressi alanemisele uuris Marcus Hedblom oma grupiga Rootsis. Lisaks selgitati, millisel meeltesüsteemil on kõige suurem mõju stressi alanemisele.
Stress on mitmetasandiline fenomen, mis koosneb psüühilisest ja füsioloogilisest osast. Omakorda eristatakse lühi- ja pikaajalist stressi. Stressivastuse reguleerimisega tegelevad mitmed organid üle kogu keha. Väga tähtis osa on meeltel, millega ümbritsevat keskkonda tajutakse. Stressi maandamisel on kõige efektiivsem mitme stiimuli kombineerimine. Kuid mis meel vastutab kõige rohkem stressi maandamise eest?
Selles töös uuriti lühiajalise ja füsioloogilise stressi maandamist. Eksperimendis osales 154 inimest, kellele tekitati tehnoloogia abil looduses viibimise tunne. Nägemismeelt stimuleeriti virtuaalreaalsusprillidega, kuulmismeelt kõrvaklappidega ja haistmismeelt spetsiaalse lõhnasid eraldava aparaadiga. Katsealused kogesid kolme keskkonda: linn, park ja mets. Igal keskkonnal oli oma iseloomulik helide ja lõhnade segu ning pilt.
Eksperimendis osalejad hindasid enda mugavustaset skaalal 1-100. Eksperimendi käigus anti osalejatele kerge elektrišokk, kutsumaks esile stressi. Mõõdeti naha elektrijuhtivuse muutumist ajas ja seeläbi selgitati, milline keskkond ja milline meel alandab füsioloogilist stressi kõige efektiivsemalt.
Nagu võis eeldada, alanes stress looduslikus keskkonnas kiiremini kui linnas. Inimesed ise hindasid oma mugavustaseme kõige kõrgemaks just visuaalsete ja akustiliste stiimulite toimel. Ometi tuli välja, et füsioloogilise stressi alanemisel on kõige suurem mõju hoopis haistmismeelel.
Haistmismeel on väga “otsene meel.” Lõhnast saadud närviimpulssi ei suunata ajus läbi talamuse nagu teiste meelte puhul. Talamuse ülesanne on koguda sensoorset infot ja seda edasi kanda. Seega jõuab signaal otse hüpotalamusse, mis tegeleb juba stressivastusega. Seega on signaal palju otsesem kui teiste meelte puhul.
Mugava ja stressivaba keskkonna loomiseks on linnadesse loodud palju rohealasid. Paljudelt meie taustapiltidelt leiab rohelust või seinal ripuvad loodusmaalid. Lihtsalt looduse vaatamisest ei tunne inimene looduse rahustavat mõju. Selle uuringu põhjal võiksime me rohkem hinnata ka looduse lõhnasid ja helisid.
Kasutatud allikad:
Hedblom, M., Gunnarsson, B., Iravani, B. et al. Reduction of physiological stress by urban green space in a multisensory virtual experiment. Sci Rep 9, 10113 (2019). https://doi.org/10.1038/s41598-019-46099-7
Autor: Koit Kõrgnurm