Mitmete teadusuuringute poolt on tõestatud, et maski kandmine ei vähenda hapniku kättesaadavust, samuti ei suurenda see süsihappegaasi sisse hingamist [4][6][7][12]. Siiski tekib mõnikord maski kandes ka täiesti tervetel inimestel tunne, et raske on hingata, pea hakkab valutama või tekib väsimus, mida ei osata muuga seletada, kui maski tõttu tekkiva hapniku puudusega [5][8]. Seetõttu tulevad järgnevalt arutellu mõningad levinumad põhjused, miks mõnikord tekib tunne, et maskiga on raske hingata ja kuidas saaks seda olukorda parandada, ilma maski kandmisest loobumata.
Maski kandmine võib olla harjumatu, kui see pole varasemalt olnud osa igapäevaelust. Kui peas tekib mõte, et suu ja nina katmine mõjutab kuidagi hingamist, võib see tekitada sensoorset ülekoormust, ärevust ning isegi kerget paanikat. Samas ärevus ja paanika on just need, mis võivad muuta hingamise keeruliseks, panna pea ringi käima ja ajavad südame pahaks, mitte mask ise [10][12][13][14].
Üldiselt on hingamine automaatne ja kontrollitud ajus hingamiskeskuse poolt, aga seda on siiski võimalik mõjutada oma mõtetega. Kui inimene tunneb ebamugavust ja ärevust, siis see muudab hingamist ja võib viia hüperventileerimiseni [10][14]. Hüperventileerimise korral hingab inimene liiga sügavalt ja liiga tihedalt, mis viib süsihappegaasi vähenemiseni vereringes, kus keha väljastab CO2-te kiiremini, kui ta seda toota suudab. See võib omakorda põhjustada pearinglust, harvemal juhul ka minestamist [2][10][14].
Kui välja hingamisel lähevad inimesel prillid uduseks, siis järgmisel korral võib ta alateadlikult mitte täielikult välja hingata, et seda ebamugavust vältida, mis taaskord muudab inimese hingamismustrit, seekord põhjustades hüpoventileerimise [10][14]. Sellisel juhul hingab inimene liiga aeglaselt ja mitte nii sügavalt välja kui peaks, mistõttu suureneb CO2 hulk vereringes ning hapniku hulk väheneb. See võib viia uimasuseni ja tundeni, et piisavalt hapnikku ei jõua kopsudesse [10][11][14].
Nii hüper- kui ka hüpoventileerimise puhul muutub tavapärane hingamismuster, mis omakorda võib põhjustada inimeses ärevust ja muuta enesetunde veel hullemaks [10][14].
Kuidas siis seda olukorda parandada? Enamasti ei ole tavalise hingamismustri taastamine eriti keeruline. Selleks võib teha erinevaid hingamisharjutusi, näiteks sulgeda silmad ja hingata sisse, samal ajal aeglaselt neljani lugedes, hoida hinge kinni neli sekundit ja peale seda aeglaselt välja hingata neli sekundit. Seda tsüklit tuleks korrata vähemalt kolm korda või kuni normaalne hingamine on taastunud. Illustreerimaks seda harjutus on järgnev gif [10][14].
Maskiga ära harjumisele aitab kaasa ka selle kandmine tähelepanu nõudvaid tegevusi tehes, kasvõi telekast põnevat filmi vaadates või videomänge mängides, sest sel juhul lähevad mõtted kiirelt maskilt mujale ja selle kandmine ei häiri enam nii palju. Kuniks maskiga olemine veel harjumist tahab, tasub enne ja pärast maski kandmist hingata värsket õhku. Aitab ka hingamise rahustamine enne maski kandmist, näiteks eelnevalt mainitud hingamisharjutusega. Valides endale mask, mis sobib nii materjali kui ka kinnituse poolest kõige rohkem. Lisades oma maskile meeldiv või rahustav lõhn. Planeerides oma käigud juba ette ära, et peaks võimalikult vähe maskiga väljas olema, näiteks mõeldes juba kodus välja, mida poest on vaja osta [10][14].
Lisaks mõttele, et mask ei lase hingata, võib ka teistel põhjustel maski kandmine stressi tekitada. Üheks neist on teadmine, et näo katmine muudab välimust. Paljud naised näevad selles vaid positiivset külge, kuna vähem meiki on vaja kasutada. Teiste jaoks võib see põhjustada negatiivseid tundeid oma identiteedi ja kehapildi osas [8][10]. Sellises olukorras tasub mõelda maskist kui aksessuaarist või siis kanda läbipaistvast materjalist maski või äärmisel juhul vesiiri, mis ei peida nägu nii palju [10].
Mõnikord pole asi isegi selles, et inimene peab ise maski kandma, vaid pigem teiste nägemine maskis on see, mis vallandab ärevuse [8][10]. Kaetud näod võivad tunduda ähvardavad või dehumaniseerivad ja seetõttu ka hirmutavad. Samuti meenutab maskide kandmine pidevalt viirust, mistõttu võib olla raske maha rahuneda, kuna on tunne, et oht on igal pool. Sellisel juhul on lihtsaim variant vältida teiste inimeste vaatamist ja pöörata oma tähelepanu loodusele või muudele ümbritsevatele asjadele. Ka võib kuulata muusikat või helistada meeldivale vestluskaaslasele, et oma mõtted mujale saada. Kui peab kedagi, kes maski kannab, väga tihti nägema, siis võib talle öelda, et tema mask tekitab ebamugavust ja võibolla leiab koos mõne vähem hirmutava maski või mõne muu mooduse kuidas suhelda [10].
Halvimal juhul võib kellegi maskiga nägemine vallandada traumaatilise mälestuse minevikust, mis juhul oleks hea mõte pöörduda psühholoogi poole [10].
Kui endale tundub, et mõtetega on kõik korras ja maski kandmine ei tekita mingisugust ärevust, kuid endiselt on halb olla, siis tuleks kaaluda varianti, et ehk on tegemist vedelikupuuduse või ülekuumenemise ohuga [1][3][5][9].
Maski kandes ei mõtle me eriti tihti selle peale, kui palju vett me tarbime, kuna joomine eeldab maski eemaldamist. Samas vedelikupuudus võib viia väsimustundeni ja panna pea valutama. Kui tunned vedelikupuudust, tasub leida koht eemal teistest inimestest, võtta korraks mask eest, juua vett, panna mask tagasi ette ja jätkata oma päevaga [1][3][5].
Kandes näiteks toidupoodi minnes pakse talveriideid, võib kergelt palav hakata. Ülekuumenemine põhjustab omakorda dehüdratsiooni, pearinglust, nõrkust ja raskusi hingamisega. Kõige lihtsam moodus ülekuumenemise vältimiseks on riietuda vastavalt olukorrale, juua vett ja mitte veeta palju aega kohas, mis põhjustab ülekuumenemist. Samuti tasub kaasas kanda mitut maski, et kui üks neist läheb väga higiseks, saab teise ette panna [1][9].
Lõpetuseks, kuigi maski kandmine on oluline ja vajalik, tuleks olla ka mõistlik ja toetav teiste suhtes. Kui keegi maski ei kanna, tuleks kõige pealt aru saada, miks nad seda ei tee. Kui kellelgi on raske maski kanda mitte meditsiinilistel põhjustel, võiks neile soovitada erinevaid variante, mis nende jaoks selle mugavamaks ja atraktiivsemaks teeksid.
Autor: Carolin Kuuskmäe
Kasutatud allikad:
[1] 10 warning signs of dehydration. And staying hydrated while wearing a mask. (2020). Kaiser Permanente Thrive. Vaadatud 26.01.2021. https://thrive.kaiserpermanente.org/thrive-together/live-well/10-warning-signs-dehydration-watch-out
[2] Brandis, K. (2015). 6.2 Respiratory Alkalosis - Causes. Acid-Base Physiology. Vaadatud 24.01.2021. http://www.anaesthesiamcq.com/AcidBaseBook/ab6_2.php
[3] Crosta, P. (2017). What you should know about dehydration. Medical News Today. Vaadatud 26.01.2021. https://www.medicalnewstoday.com/articles/153363
[4] Dattel, A. R., O’toole, N. M., Lopez, G., & Byrnes, K. P. (2020). Face mask effects of co2, heart rate, respiration rate, and oxygen saturation on instructor pilots. Collegiate Aviation Review, 38(2), 1–11.
[5] Debunking common face mask misconceptions. (2020). Intermountain Healthcare. Vaadatud 21.01.2021. https://intermountainhealthcare.org/blogs/topics/covid-19/2020/07/debunking-common-face-mask-misconceptions/
[6] Geiss, O. (2020). Effect of Wearing Face Masks on the Carbon Dioxide Concentration in the Breathing Zone. Aerosol and Air Quality Research, 20. https://doi.org/10.4209/aaqr.2020.07.0403
[7] Gillespie, C. (2020). Does Wearing a Face Mask Reduce Oxygen—and Can It Increase CO2 Levels? Here’s What Experts Say. Health. Vaadatud 21.01.2021. https://www.health.com/condition/infectious-diseases/coronavirus/does-wearing-face-mask-increase-co2-levels
[8] Howard, M. C. (2020). Understanding face mask use to prevent coronavirus and other illnesses: Development of a multidimensional face mask perceptions scale. British Journal of Health Psychology, 25(4), 912–924. https://doi.org/10.1111/bjhp.12453
[9] How To Stay Cool While Wearing A Mask. (2020). Penn Medicine. Vaadatud 26.01.2021. https://www.pennmedicine.org/updates/blogs/health-and-wellness/2020/july/stay-cool-while-wearing-a-mask
[10] Mask anxiety, face coverings and mental health. (2020). Mind. Vaadatud 21.01.2021. https://www.mind.org.uk/information-support/coronavirus/mask-anxiety-face-coverings-and-mental-health/
[11] Powell FL, Wagner PD, West JB. Ventilation, blood flow, and gas exchange. In: Broaddus VC, Mason RJ, Ernst JD, et al, eds. Murray and Nadel's Textbook of Respiratory Medicine. 6th ed. PA: Elsevier Saunders; 2016:chap 4.
[12] Samannan, R., Holt, G., Calderon-Candelario, R., Mirsaeidi, M., & Campos, M. (2020). Effect of Face Masks on Gas Exchange in Healthy Persons and Patients with COPD. Annals of the American Thoracic Society, 0, 1–7. https://doi.org/10.1513/annalsats.202007-812rl
[13] Wang, C., Chudzicka-Czupała, A., Grabowski, D., Pan, R., Adamus, K., Wan, X., Hetnał, M., Tan, Y., Olszewska-Guizzo, A., Xu, L., McIntyre, R. S., Quek, J., Ho, R., & Ho, C. (2020). The Association Between Physical and Mental Health and Face Mask Use During the COVID-19 Pandemic: A Comparison of Two Countries With Different Views and Practices. Frontiers in Psychiatry, 11(September), 1–13. https://doi.org/10.3389/fpsyt.2020.569981
[14] Watts, S. (2020). Why It Feels Like You Can’t Breathe Inside Your Face Mask — and What to Do About It. Discover. Vaadatud 21.01.2021. https://www.discovermagazine.com/health/why-it-feels-like-you-cant-breathe-inside-your-face-mask-and-what-to-do