Mis on 5G ja kuidas see 4G-st erineb?
5G tähendab viienda generatsiooni mobiilsidestandardit, mis ei erine palju praegusest 4G standardist, kuna mõlemad pakuvad andmesidet kiirelt arenevale tehnoühiskonnale ning ühendavad omavahel aina rohkem masinaid. Vajadus kiirema interneti ning võimsama andmesidevõrgu järele tekkis internetikasutajate nõudluste suurenemisega. 5G erineb varasematest põlvkondadest selle poolest, et suudab võimaldada kõrge ribalaiusega sagedust alates 24 GHz ning kiiremat masinate omavahelist ühendust kui kunagi varem. Euroopa riigid lubasid kõik 2020. aasta lõpuks ehitada 5G mastid ning on oodata, et 2025. aastaks on 4G täielikult asendatud. Senikaua kasutatakse neid kahte koos, kuid peagi peavad internetikasutajad uutele seadmetele üle minema, mis võimaldaksid ühendust 5G võrguga.
Kas on võimalus, et see mõjub halvasti inimeste tervisele?
Kindlasti ei mõju 5G raadiolainete radiatsioon kehale samamoodi kui gammakiirgus või ultravioletkiirgus, kuid peab arvestama ka seda, et mõni uuring on leidnud 4G ajal juba seose sagedase mobiilseadme kasutamise ja ajuvähi vahel. Paljudel riikidel puuduvad adekvaatsed seadused, mis uue tehnoloogia kõrgeid raadiosagedusi reguleeriksid - kui kõrge on inimesele ohtlik. USA föderaalse kommunikatsioonikomisjoni standardid pandi paika 1996. aastal ning need hõlmavad soojuskiirguse radiatsiooni mõjusid ja piiranguid ning selle järgi ei saaks 5G-d reguleerida, kuna see langeb raadiosageduse kiirguse alla. 2019. aastal pöördusid 180 teadlast Euroopa Liidu poole, et nad uuriksid rohkem 5G mõju tervisele, kuna praegused piirangud võivad olla liiga lõdvad uute radiatsioonitasemetega tegelemiseks.
Fakt on ka see, et 5G efektiivseks töötamiseks peab märgatavalt rohkem maste püstitama, kuna sagedused on lühemad ning katavad vähem maad, see-eest edastavad need korraga rohkem infot kui varem. Inimestele ohtlikuks võivad kujuneda just sagedused 24 GHz ja rohkem, kuna seal on tegemist juba millimeeterlainetega, mis suudavad 1-2 cm sügavuselt nahka läbida. Sellise radiatsiooni tulemusteks võivad olla suurenenud vähijuhtumid rahvastikus, sagedasemad peavalud, iiveldus ning probleemid viljakusega. Vähesed uuringud on spetsiifiliselt uurinud millimeeterlainete kauaaegset mõju inimestele, seega 5G väljalaskmine oleks teaduslikult ebapädev samm. Lühiajalised uuringud on aga näidanud, et millimeeterlained mõjutavad inimrakkude eluiga ning ka mikroobide vastupanu antibiootikumidele.
Miks peab sellest teemast teadlik olema?
5G mastid on viimasel ajal palju negatiivset tagasisidet saanud ning olnud aluseks ka vandenõuteooriatele. Enese kaitsmiseks peaks iga inimene iseseisvalt mõtlema ning teadvustama, kust sellised vandenõuteooriad aluse saanud on. RT America avaldas raporti, kus tembeldati 5G “potentsiaalselt surmavaks” ning ajaleht Belgias kirjutas ilma teadusliku allikata, et 5G on “eluohtlik” ja praegune pandeemia sai alguse 5G mastide ülespanekuga Wuhanis. Siin peaks mainima, et alates 2018. aastast on paljud riigid, sealhulgas USA, Lõuna-Korea ja Saksamaa, vaikselt 4G mastide kõrvale 5G maste ehitanud ning nendega pole muid pandeemiaid seostatud.
Kasutatud allikad:
Autor: Greete Urvak
Comments