• Bioteaduste Üliõpilaste Selts

Pilguheit õppimist mõjutavatesse teguritesse

Autorid: Linda Sootak, Andrea Jõesaar, Carolin Kuuskmäe, Merilin Radvilavičius

Õppekvaliteedi töögrupp


Eelmises artiklis keskendusime konkreetsetele õpistiilidele, kuid peale nende peab tähelepanu pöörama ka teistele õppimise efektiivsust mõjutavad faktoritele: keskkond, aeg, magamine ja toitumine. Usume, et kõik leiavad siit midagi kasulikku, mida endale kõrva taha panna ja võib-olla isegi päriselt oma harjumustesse pookida.

Artiklis on toodud välja olulisemad nipid ja faktid. Soovi korral saab teemadega sügavuti minna, kasutades artikli lõpus olevaid linke.


Keskkond

Lisaks kindlatele õpistiilidele on oluline, kus ja mis tingimustes õpitakse. Ideaalne keskkond ja aeg on igaühe jaoks erinev, seega on oluline välja selgitada, kus sujub õppimine kõige ladusamalt. Jagame nippe, kuidas luua endale võimalikud head tingimused õppimiseks.

Vali keskkond!

Võta hetk ja mõtle välja, kus sulle meeldib kõige enam õppida. Kas eelistad õppida vaikselt raamatukogus, kuulates enda kodus muusikat või pargipingil linnulaulu saatel?

Üks hea nipp: jaota oma tuba mõttes tsoonideks. Voodi on ainult magamiseks ning kirjutuslaud on ainult õppimiseks. Harjudes sellise mõtteviisiga, suudad end paremini distsiplineerida ning keskenduda teatud tegevustele neile loodud tsoonidest.

Õpi kaaslastega koos!

See idee on kindlasti meelepärane ekstravertidele. Miks mitte luua kursakaaslastega study group, saada regulaarselt kokku ja koos õppida? Öeldakse, et oled teema saanud selgeks alles siis, kui suudad seda korralikult teistele seletada. Tänapäeval on imelihtne teha videokõne näiteks Facebookis või Discordis.

Õige temperatuur ja valgus!

Kas oled kunagi püüdnud õppida palavas ja pimedas toas? Loodame, et mitte. Õige temperatuurivalik võib tunduda labane, kuid natuke jahedamas õhus on värskem olla ja uni ei kipu nii ruttu tulema. Jäta aken natuke praokile või keera konditsioneeri vähemaks.

Samuti on oluline valgustus. Kõige ideaalsem on õppida päevavalguses. Kui see ei ole võimalik, siis paiguta lamp enda kohale ning laualambi puhul pigem endast natuke tahapoole, et see ei pimestaks.

Unusta telefon!

Usume, et see ei tule üllatusena, et telefoni võiks õppimise ajaks eemale panna ja võimaluse korral lülitama sisse do not disturb (mitte segada) režiim. Vii telefon teise tuppa või pane padja alla. Sinu õppimisaeg on mõeldud ainult ja just ainult õppimiseks.

Sa õpid enda jaoks!

Tundub ilmselge, kuid tihti unustatakse, miks me üldse midagi õpime. Sa teed seda kõike enda jaoks. Püüa muuta õppimine postiivseks tegevuseks. Selleks kas mõtesta enda peas või kirjuta paberile, miks midagi õpid. Neid põhjuseid silmas pidades suudad end kindlasti rohkem motiveerida.

Nipid on kokku pandud erinevate allikate põhjal, täiendavaks lugemiseks vaata viiteid [1], [2], [3] ja [4].


Aeg

Aja planeerimine on oluline oskus ja tuleb kasuks terve elu vältel. Õpi seda tegema varakult. Pane paika kindel aeg, millal õpid, ja ürita seda jälgida. Harjumustega kohanemine võtab aega, kuid kuskilt peab alustama.

Planeeri, planeeri ja veel kord planeeri!

Usume, et kõikidel üliõpilastel on esimesel aastal kerge šokk, kui aeganõudev ja mahukas ülikool on. Selleks, et kõik kodutööd saaksid õigeks ajaks tehtud, on eelkõige vaja planeerida oma aega ning teha endale kindel ja realistlik plaan. Just realistlik, sest sageli kiputakse tegema utoopilisi plaane, mis ei sobi kokku enda elustiiliga, või lihtsalt ei jagu füüsiliselt jõudu kõike teha ning hiljem ollakse endas pettunud ja antakse alla. Kirjuta märkmikusse, telefoni või kasuta värvilisi märkmepabereid.

Leia endale parim aeg!

Aeg, millal kellelegi meeldib õppida, on väga individuaalne. Mõni armastab teha seda hommikul, mõni õhtul. Teadusharu nimega kronobioloogia tegelebki kõige selle uurimisega [6]. Uuringute kohaselt on parim aeg õppimiseks kella 10 - 14 ja 14 - 16, halvim on kella 16 - 19 vahel. Sellegipoolest on hommikul, pärastlõunal ja õhtul õppimisel omad plussid [5]. Päeval ollakse välja puhanud ja saab õppida naturaalse valguse käes. Samuti talletub uus informatsioon paremini, sest ei olda veel meeletult väsinud. Hommikuinimesed või lark’id on kõige produktiivsemad hommikutundidel, peale kella 15 tõmmatakse otsad kokku ja hakatakse asju rahulikumalt võtma. Õhtul õppimise peamiseks plussiks on aga see, et siis on päevased toimetused (tööl käimine, loengud) läbi ning saab aja maha võtta. Õhtuinimeste või night owl’ite jaoks on parim aega õppimiseks lõunast kuni õhtul kella 22-ni [7]. Muidugi ei ole need kellaajad puusse raiutud. Katseta ning selgita välja, millal on sinu kõige produktiivsem periood päevast.

Videod:

Gyaanism - 'What is the Best Time to Study & Stay Productive?' (02:09)

Chronobiology News - 'An Introduction to Chronobiology'(05:41)


Magamine

Kas oled kuulnud ingliskeelset ütlust ‘sleep is for the weak’? Tõde seisneb aga selles, et magamine on üks parimaid asju, mida saab enda elukvaliteedi ja õpiedukuse jaoks teha. Magamisel on tohutult suur mõju inimese tervisele. Nendest saab täpsemalt lugeda hinnatud teadlase Matthew Walkeri raamatust “Miks me magame?” [8] või allolevatest linkidest.

Tõime välja peamised aspektid, mida tuleks jälgida:

  • Püüa iga päev minna magama ja ärgata samal ajal. Kindlasti võib see algul tunduda raske, aga nii harjub keha selle rutiiniga ära ning uinumine ja ärkamine muutuvad aina kergemaks;

  • Tuuluta tuba või keera konditsioneeri enne magamaminekut madalamaks - see soodustab uinumist, sest kehatemperatuur langeb;

  • Proovi magada iga päev 7-9 tundi;

  • Telefonis sirvimise asemel loe tund enne uinumist hoopis raamatut. Sinine valgus, mis kumab ekraanidelt, raskendab magama jäämist. [9] [10]

Häid soovitusi leiab veel viite [9] 20. leheküljelt.

Nii, aga miks on magamine oluline õppimise juures?

Mitmed uuringud viitavad, et magamatus mõjub mälule halvasti, misjärel hakkab info ununema. Ülikooli tudengite poolt sageli harrastatav all-nighter on vaid endale karuteene tegemine, sest lihtsalt raisatakse oma unetunde “õppimisele” ning hiljem mäletatakse sellest väga vähe. Planeeri oma kodutöid ja eksameid, ära õpi kõike korraga ja anna endale aega kinnistada informatsioon une abil.

Ühes uuringu tulemused viitasid selgelt sellele, et mida rohkem kasutada uneaega õppimisele, seda vähem kasulikum õppimine on. Sageli arvavad õpilased, et mida rohkem aega kulutada õppimisele, seda paremad on ka tulemused. Need õpilased, kellel olid paremad keskmised hinded, õppisid ¾ sellest ajast, mida kulutasid õppimisele õpilased, kelle keskmine hinne oli madalam [11].

Seega kui magada vähe, ollakse järgneval päeval väsinud ega suudeta loengutes kaasa mõelda ja suur osa õppimise protsessis läheb mahakandmisele. Kokkuvõttes on optimaalne uneaeg väga oluline heade tulemuste saavutamiseks, efektiivseks õppimiseks ja heaks keskendumisvõimeks.

Magamise mõju tervisele on palju uuritud ja tulemused on muljetavaldavad. Soovi korral saab lugeda intrigeerivaid teadusartikleid magamise teemal allikatest [12], [13], [14] ja [15].

Videod:

Demystifying Medicine - 'Why Healthy Sleep Is Crucial for Academic Success' (5:01)

Matt Walker - 'Sleep Is Your Superpower' (19:18)


Toitumine

Tühja kõhuga on raske efektiivselt toimida. Usume, et ülikooli jõudnud tudengid teavad, et peab tervislikult toituma. Märksõnadeks on siinjuures kindlasti mitmekesine toitumine ning võimalusel süüa nii palju värsket ning hooajalisi toite kui võimalik [16, 17]. Jagame mõningaid nippe, kuidas ülikooli ajal taskukohaselt ja tervislikult toituda.

  • Valmista endale toit ette! Jah, nii lihtne see ongi. Otsi välja retseptid ja valmista endale mitme päeva road ette, et peale pikka koolipäeva neid nautida;

  • Liitu sotsiaalmeedias erinevate toidujagamise gruppidega, kus leiad soodsaid pakkumisi või tasuta toitu (nt “Foodsharing Tartu”);

  • Tervuslikud snäkid tulevad sessiperioodil kasuks. Tee ise kodus müslibatoone [18] või söö värskeid puuvilju pähklitega.


Viited

Käesolevas peatükis on kõik viited, mis kajastuvad artiklis.

[1] A. Brooks (2019), 7 Tips to Create the Perfect Study Environment for You

[2] American College for Health Care (2015) - 10 Tips for Creating Your Ideal Study Space

[3] Concordia University, St. Paul (2014) - 5 Strategies for Creating A Good Study Environment

[4] Villanova University (2020) - 5 Ways to Create a Positive Study Environment

[5] PSB Academy (2020) - When Is the Best Time to Study: Morning, Noon or Night?

[6] Chronobiology: The Science of Time

[7] D. St James (2020), Day vs Night: When Is the Best Time to Study And Why?

[8] Matthew Walker (2017), Why We Sleep?

[9] C. Gillen-O'Neel, V. W. Huynh & A. J. Fuligni (2013), To Study or to Sleep? The Academic Costs of Extra Studying at the Expense of Sleep

[10] NIH Medline Plus the Magazine (suvi 2012)

[11] MedlinePlus - Healthy Sleep

[12] E. R. Eide & M H. Showalter (2012), Sleep and Student Achievement

[13] G. Curcio, M. Ferrara, L. De Gennaro (2006), Sleep Loss, Learning Aapacity And Academic Performance

[14] L. Marshall, / J. Born (2007), The Contribution of Sleep to Hippocampus-dependent Memory Consolidation

[15] F. S. Luyster et al (2012), Sleep: A Health Imperative

[16] Jillian Kubala (2020), The Top 9 Brain Foods for Studying and Exams

[17] ReachOut - Foods That Help Our Brain Study

[18] Tuuli retseptid (2018) - Müslibatoonid maapähklivõiga. Tõhus vahepala kiirel päeval

91 views0 comments