top of page
Bioteaduste Üliõpilaste Selts

Saage tuttavaks - Rudolf


Põhjapõtra nimega Rudolf teavad ehk kõik – tema on Jõuluvana abiline. Kui palju teame aga põhjapõtradest ja nende elust tegelikult? Siia artiklisse on kogutud mõned üldisemad teadmised põhjapõtrade kohta.

Põhjapõder (liiginimi Rangifer tarandus), keda nimetatakse ka poroks (Euraasia põhjapõder) või karibuks (Põhja-Ameerika põhjapõder), on hirvlaste sugukonda kuuluv suur sõraline. Põhjapõdrad elavad tundrates ja taigades karjadena ning toituvad peamiselt samblikest. Kokku on maailmas põhjapõtru (sh kodustatuid) hinnanguliselt 5 miljonit.

Sarved on ehk põhjapõdra kõige meeldejäävam tunnus. Põhjapõtrade sarved on hirvlaste seas kehasuurusega võrreldes kõige suuremad ja raskemad – isaste põhjapõtrade sarved võivad kasvada kuni 1,3 meetrini ja kaaluda kuni 15 kilo. Samuti erinevad nad teistest hirvlastest selle poolest, et sarved kasvatavad endale nii emased kui ka isased põhjapõdrad. Sarved on muideks kõige kiiremini kasvav luu üldse – need võivad kasvada lausa 2 sentimeetrit päevas! Iga aasta ajavad põhjapõdrad oma sarved maha ning kasvatavad uued. Isased põhjapõdrad loobuvad oma sarvedest novembris, emased maikuus poegimise ajal. Seepärast arvatakse, et Rudolf on tegelikult emane põhjapõder, kui tal sarved jõulude ajal veel alles on! Põhjapõtrade sarvede kasv on teadlaste jaoks väga huvitav protsess, mida uurides loodetakse leida uusi meetodeid luuhaiguste ja luumurdude raviks.

Veel üks märkimisväärne tunnus on põhjapõtrade karvane nina. Põhjapõdrad on ainukesed hirvlased, kes on kapjadest ninaotsani karvased. Põhjapõtrade nina on varustatud ka rohkete väga peenikeste verekapillaaridega, mis koos karvadega aitavad soojendada ninasse jõudvat jäist õhku. Kui vaataksime põhjapõtra läbi soojuskaamera, siis näeksime, et tema nina on täiesti punane, aga kere jahedamates toonides. Seega on Rudolfi punane nina teaduslikult täiesti seletatav.

Põhjapõdrad teevad iga aasta läbi maailma ühe suurima maismaaimetajate migratsiooni. Esimese lume ajal alustavad nad pikka rännakut lõunasse, kus on talvel rohkem toitu. Rändamise ajal võivad põhjapõdrad moodustada superkarju, kuhu kuulub 50 000 kuni 500 000 looma. Suveks pöörduvad nad tagasi põhja, kus on tärganud värske taimestik ja kus asuvad traditsioonilised poegimiskohad. Mais või juunis tulevad ilmale vasikad, kes ei ole muuseas sugugi hädised – tunni aja vanuselt suudavad nad juba seista ning ühe päeva vanune vasikas teeks ära ka maailma kõige kiiremale inimesele.

Põhjapõdrad on kaitsestaatuselt klassifitseeritud ohualdiste (ingl. k. vulnerable) liikide hulka just nende elupaiga muutuste tõttu. Põhjapõtru häirivad inimtegevused nagu metsaraie, tehaste loomine, teede ehitus, lumesõidukite müra ja isegi talisport. Inimtegevuse tõttu killustuvad elupaigad ja lähevad lahku karjad, mille tagajärjel suureneb geneetiline triiv ja väheneb geneetiline mitmekesisus, mis võib omakorda olla aluseks retsessiivsetele haigustele. Seoses arktilise kliima soojenemisega toimuvad pidevalt sulad ja jäätumised, mistõttu pole toit põhjapõtradele enam kergesti kättesaadav, sest koheva lumekihi asemel katab seda hoopis läbitungimatu jääkiht. Jäävaba taimestiku otsinguil rändavad põhjapõdrad järjest rohkem lõunasse, mis toob endaga kaasa uusi probleeme, näiteks parasiitide kiirem levik soojemas kliimas ning pikem ja kurnavam rännutee.

Õnneks aitavad Euraasia põhjapõtru sellised toredad inimesed nagu saamid, kes on tuntud põhjapõtrade karjatajad. Nad aitavad põhjapõtradel migreeruda, tagades nende ohutu liiklemise ja karja koos püsimise ning vajadusel ka neid toites või ravides. Saami rahvast ja põhjapõtru saad muideks toetada ka Sina – on loodud mitmeid sihtasutusi, mis koguvad annetusi just sellel eesmärgil, et põhjapõtrade elu paremaks muuta.


Autor: Agnes Vaht

Allikad:

Pilt:

https://animals.sandiegozoo.org/animals/reindeer-caribou

183 views0 comments

Comments


bottom of page