Bioteaduste Üliõpilaste Selts


Aadress: Riia 23, Tartu 51010, Eesti
E-mail: bysselts@gmail.com
Arveldusarve: Swedbank EE522200221057196814 (saaja: Bioteaduste Üliõpilaste Selts)
Registrikood: 80355504

  • BÜS

Teadusmarss 2019

19. detsembril 2018 allkirjastasid teadlased, erakondade esimehed ja ettevõtjad teadusleppe, mille kohaselt lubasid erakonnad tõsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori riiklikku rahastamist ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st). 2017. aastal oli see protsent 0,53.


4. aprillil 2019 toimus Tartus Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi eestvedamisel Teadusmarss eesmärgiga avaldada toetust Eesti teadustegevusele ning meenutada poliitikutele ja ametnikele teaduse rolli tänapäeva ühiskonnas, kuna teadust rahastatakse riigieelarvest. Selleks marssisid nii tudengid, teadlasedkui oma ala tipptegijad Rüütli tänavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone ette, et pidada maha kõnekoosolek. Sõna võtsid Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor), Toivo Maimets (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudist), Mare Ainsaar (TÜ ühiskonnateaduste instituudist), Raili Marling (TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžist), Mait Metspalu (TÜ genoomika instituudist) ning Joonatan Nõgisto (Eesti Üliõpilaskondade Liidust). Kohal oli Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand, kes kinnitas, et eelarve läbirääkimistele minnakse positsioonilt, et see üks protsent ka kindlasti teadustegevusse suunatakse.


Teadusmarss on rahvusvaheline üritus, mis sai alguse 2017. aastal Ameerika Ühendriikides. Eestis toimus teadusmarss teist aastat (eelmisel aastal korraldati Tallinnas). Sellel aastal toimus teadusmarss tudengite algatusel, sest noored tahavad elada riigis, kus teadustegevus on hinnatud ja jätkusuutlik. Lisaks teadlastele mõjutab teadusrahastus ka tudengeid, kuna sellega on seotud kõrghariduse rahastamise kava. Kokku osales marsil umbes 150 inimest.

Teadusmarsil rõhutati, et teadlastele tuleb maksta väärikat palka, et oleks järelkasvu, kes töötaks tipptasemel laborites. Teaduse alarahastamine on suureks probleemiks juba aastaid. Teadusprojektidele raha taotlenud teadlastest saab rahalise toetuse ainult kümnendik ning needki ei leia enamasti toetamist täismahus. Eestis on olemas laborid, kus on Euroopa Liidu struktuurivahendite eest soetatud kallid seadmed, kuid need koguvad tolmu, kuna pole piisvavalt teadlasi. Mujal maailmas peavad teadlased pigem ootama laboris järjekorras, et saada võimalust kalli tehnika kasutamiseks. Alarahastuse tõttu on sunnitud osad Eesti teadlased oma karjäärist loobuma, mis kahjuks ei toeta teadustegevuse jätkusuutlikku arengut. Igal aastal taotlevad ülikoolid aina rohkem rahastust teadusprojektidele, kuid see tähendab kahjuks osade töögruppide jätkamist teiste arvelt.


Teadusmarsiga samal ajal arutlesid Euroopa teadusülikoolide võrgustiku rektorid teadusrahastuse ja innovatsiooni väljavaadete üle. Seal esitletud uuringu tulemused näitasid, et üks teadusülikooli euro toob majandusele tagasi kuus eurot. Üks ülikoolidesse loodud töökoht toob aga nii ühiskonnale kui ka majandusele juurde kuus töökohta. Valitsus peab mõistma, et teadusasutuse ja ülikoolide toetamine on kasulik riigi majanduse arengule.


Aastaid on küll räägitud vajadustest tõsta riigipoolset rahastamist 1%-ni, kuid lubadustest kaugemale pole jõutud. Teadusleppe sõlmimine annab lootust, et riigil on tahe toetada teadustegevust, kuid riigi rahaline seis on hetkel kehv. Samas, kui riik ei suuda investeerida teadus- ja arendustegevusse, ei avaldu selle mõju majandusele ega ühiskonnale tervikuna ning lõpuks langeb riik ka innovatsiooni tabelis. Valitsusel on aeg hakata tegutsema, et teadlased jääksid Eestisse ja äsja ülikooli lõpetanutel oleks võimalus oma riigis teadust teha.



Kasutatud allikad:

https://novaator.err.ee/885988/tana-allkirjastatakse-teaduslepe

https://novaator.err.ee/886116/kokkulepe-teadus-saab-raha-juurde-kuid-paranema-peab-koostoo-ettevotlusega

https://novaator.err.ee/936289/teadlaste-meeldetuletus-mis-juhtub-alarahastuse-jatkudes-eesti-teaduse-ja-majandusega


Autor: Laura Liivand

Fotod: Kaisa Põhako

79 views