top of page
Bioteaduste Üliõpilaste Selts

Uus läbimurdev vaktsiin malaaria vastu


https://www.theafricareport.com/141614/ghana-malaria-vaccine-should-not-replace-prevention-protocol/


Malaaria on kõige levinum just Sahara-taguses Aafrikas, kuid seda leidub mujalgi maailmas troopilises ja ekvatoriaalses kliimavööndis. Siiski on kõigist malaaria juhtumitest 95% Aafrikas ning seetõttu leiavad ka vaktsiini katsed seal aset. Aastatel 2010-2014 oli märke malaaria leviku vähenemisest, kuid alates 2015 on need näidud uuesti tõusnud, mis teeb vaktsiini kasutusele võtmise veelgi vajalikumaks kui enne. RTS,S on esimene malaaria vaktsiin, mis on spetsiifilisemalt laste jaoks kasutusele võetud on.


Peamine põhjus Aafrika laste haigestumises ja kõrges suremuses on malaaria; iga aasta sureb pea 260 000 alla 5-aastast last sellesse. Hetkel kasutusel olevad ennetusmeetmed, nagu pestitsiidiga töödeldud magamisaseme võrgud või malaaria ravimid, on efektiivsed haiguse ennetamisel ja malaaria kergemate vormide ravimisel. Neist ei piisa siiski laste kõrge suremuse vähendamiseks, mida tihtipeale just malaaria raskeim vorm põhjustab.


Anopheles ehk hallasääsk on malaaria levitaja ning Plasmodium falciparum on tema ainurakne parasiit, mis 50% kogu maailma malaaria juhtumeid põhjustab, olles samuti malaaria kõige surmavam vorm. P. falciparumi põhjustatud malaariat ravitakse hetkel artemisinin perekonna ravimitega, kuid on juba nähtud probleeme ravimiresistentsuse tekkimisega ainuraksete populatsioonides. Lisaks on täheldatud falciparumi malaaria patsientidel suurenenud kõrvalmõjusid artemisinini kasutades. Hetkel näevad arstid üle Aafrika patsientidel õige malaaria vormi määramisega palju vaeva, et väheneks parasiitide populatsioonis ravimiresistentsus. Vaktsiini kasutuselevõtt oleks seega üks vajalik tööriist malaaria vastu võitlemise pagasis rohkem.


RTS,S/AS01 vaktsiin, mis Mosquirixi nime kannab, põhjustab raske malaaria suremuse 30%-list vähenemist, kuid vaktsiini enda üldine efektiivsus on 50%. 2021. a oktoobris võeti RTS,S esimese malaaria vaktsiinina ametlikult kasutusele, mille lõpliku efektiivsuse saavutamiseks on vaja nelja doosi. Vaktsiin võtab sihikule parasiidi sporozoidi (osake, mis on sääse poolt inimese verre edasi kantud) CSP (circumsporozoite protein) kattepinna proteiinide C-terminaalsed regioonid ja kordusjärjestused. RTS,S stimuleerib CSPs NANP regiooni antikehade induktsiooni, mis stimuleerib omakorda immunogeensust. P. falciparumi elutsükkel on aga keeruline ning parasiidi immuunkaitsemeetodid efektiivsed seega vaktsiini suurema efektiivsuse saavutamine on samuti raskem. Lisaks saab vaktsiini efektiivsust suurendada dooside vahele vahe tegemisega, mida COVID-19 vaktsiinidest õpiti.


Katsed Aafrikas näitavad, et vaid ühest vaktsiinist ei piisa malaaria vastu võitlemiseks ning ajalugu tõestab ka seda kui raske malaaria vastu tegelikult vaktsiini luua on. Seega määras WHO 2030. aastaks eesmärgi luua vähemalt 75% efektiivsusega vaktsiini, mis kas ühe üldisema malaaria ravi osana või koostöös RTS,S vaktsiiniga kasutusel oleks. 2021. a lõpetati ka ühe teise vaktsiini, R21/Matrix-M aastane katse, mida nüüd suurema populatsiooni peal katsetama hakatakse. Hetkel on probleemiks ka malaaria väär määramine Aafrikas kuna varased sümptomid nagu palavik, väsimus, peavalud ja musklivalud omistatakse COVID-19 pähe. Diagnoosimata malaaria arenemine raskemaks vormiks võib viia aga pikaajaliste tüsistuste, kooma või isegi surmani. Seega on hädavajalik saada suur osa populatsioonist vaktsineeritud, alustades nendega, kes on kõige vastuvõtlikumad haigusele.


Autor: Greete Urvak


Allikad:








146 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page