Kuigi suur osa teadlastest on jõudnud järeldusele, et geneetiliselt muundatud toit on tarbimiseks ohutu ning võib tuua suurt kasu inimkonnale, on olemas inimesi, kes tunnevad muret GMO-de pärast meie toidus.
Jaanuarikuus ajakirjas Nature ilmunud artiklist selgus, et äärmuslikud GM-toitude vastased teavad sellest kõige vähem, kuid arvavad, et teavad kõige rohkem.
Olukorra hindamiseks koostasid teadlased ühe küsitluse GM-toitude ja ühe küsitluse inimeste poolt põhjustatud kliimamuutuste kohta. Inimesed pidid hindama oma vastumeelsust, teadmisi geneetikas ning vastama viieteistkümnele küsimusele, mis olid seotud kas loodusteadustega või konkreetselt geneetikaga. Pärast andmete analüüsimist selgus, et äärmuslikud GM-toitude vastased kippusid hindama oma teadmisi kõrgemalt, kuid nende testi tulemused olid hoopis kõige madalamad.
Sama tendentsi oli näha katsetes, mida tehti Prantsusmaal ja Saksamaal. On tehtud ka teisi lisauuringud nähtuse sügavamaks mõistmiseks. Näiteks on uuringutes vahetatud küsimuste järjekorda, kuna võib juhtuda, et inimesed, kes hindavad oma vastumeelsust kõrgelt, loodavad enda seisukohta tugevdada sellega, et hindavad enda teadmisi antud valdkonnas tegelikkusest kõrgemaks. Uuriti ka inimeste vastumeelsuse põhjust (näiteks religioon, keskkond, loomade heaolu jne). 73% vastajatele pakkus muret just geneetiliselt muundatud toidu oht tervisele. Ka nendes uuringutes märkasid teadlased sarnast kallakut: need äärmuslikud vastased, kes arvasid, et nad on teemaga hästi kursis, teadsid kõige vähem.
Küsitluses kliimamuutuse kohta oli näha sama tendentsi, kuid tulemused ei olnud nii märkimisväärsed. Põhjuseks on see, et kõrgelt politiseeritud küsimuste puhul võivad ideoloogilised põhjused välja tõrjuda individuaalsete teadmiste mõju hoiakutele.
Ka varem on tehtud sarnaseid uuringud, kuid selle artikli teeb väärtuslikuks asjaolu, et see on esimene artikkel, kus inimestel paluti ise hinnata oma teadmisi. Oluliseks järelduseks on see, et äärmuslike vastaste puhul hindavad madala teadmistega inimesed oma teadmisi kõrgelt. Ülemäärane kindlus oma teadmistes viib vähenenud avatusele uuele informatsioonile. Seega inimeste vaadete muutmiseks hariduse kaudu on vaja, et nad alguses ise märgaks lünki oma teadmistes. Ühest uuringust aga ei piisa kindla järelduse tegemiseks ning antud teema vajab kindlasti edasist käsitlust.
Autor: Valentina Rukins