Bioteaduste Üliõpilaste Selts


Aadress: Riia 23, Tartu 51010, Eesti
E-mail: bysselts@gmail.com
Arveldusarve: Swedbank EE522200221057196814 (saaja: Bioteaduste Üliõpilaste Selts)
Registrikood: 80355504

Kandideerimise etapid õpirände korral

 

1) Tutvu Erasmuse partnerkõrgoolide võimalustega. Tutvuda võiksid nii TÜMRI, Botaanika osakonna kui ka Keemia Instituudi partneritega. Viimase kahe instituudi puhul on konkureerimiseelis antud osakonna üliõpilastel.

  • Kindlasti on mitmeid kriteeriumeid, mille alusel endale väliskõrgkooli valid (asukoht, kultuuriline huvi, ülikooli tase jms), kuid sinu koduülikooli jaoks on kõige olulisem see, et sa tutvuksid ka välisülikoolis õpetatavate õppeainetega ning valiksid välja oma õppekavasse sobivad ained. Välisülikoolist valitavatele ainetele rakenduvad teatud kriteeriumid: esiteks pead väliskõrgkoolis läbima vähemalt 15 EAP väärtuses aineid ning teiseks võiksid need ained sobida ka sinu koduülikooli õppekavva (see tähendab, et sinu valitud ained väliskõrgkoolist peaksid asendama vastavaid aineid sinu koduülikooli õppekavas, kui soovid neid oma õppekava täitmises arvestada). Õppekava tätimine on oluline, kui soovid pärast õpinguid välismaal siiski nominaalajaga õpingud lõpetada. Välisõpingute tõttu on tulnud üliõpilasel nii mõnigi kord õppeaega koduülikoolis pikendada, kuna õppeplaan on kehvasti läbi mõeldud ja need välisülikoolis läbitud ained, mida saab üle kanda, ei ole piisavad, et õppekava saaks korrektselt õigeaegselt täidetud. Kui juhtub, et sa õpid näiteks semestri või aasta välismaal ning täidad ettenähtud hulgal ainepunkte (semestris 15 EAP-d, aastas 30 EAP-d), kuid nendest ei piisa, et saaksid nominaalajaga lõpetatud, siis on sul võimalik pikendada oma õpingute nominaalaega välismaal veedetud semestrite võrra. Kui pärast välisõpinguid ei ole sul piisavalt ainepunkte (15 EAP-d semestris), mida koduõppekavva üle kanda, siis võib üliõpilane olla kohustatud stipendiumi tagasi maksma.

 

2) Olles leidnud endale sobiliku väliskõrgkooli ning tutvunud sealsete ainetega, tuleb sul koostada õppeplaan. Õppeplaani märgitakse väliskõrgkoolis sooritatavad ained, nende sobivus oma õppekavaga (ehk millist ainet sobib asendama) ning õppeplaanile tuleb lisada ka väliskoolis sooritatavate ainete ainekavad (ehk nende ainete sisukirjeldused/väljundid).

3) Kui oled koostanud õppeplaani, siis järgmiseks tuleb see ülevaatamiseks esitada enda õppekava programmijuhile (geenitehnoloogia ja biomeditsiini tudengitel Margus Leppik, bioloogidel Maris Hindrikson). Programmijuhi ülesanne on vaadata sinu õppeplaan üle ning hinnata selle sobivust sinu koduülikooli õppekavasse nii-öelda ette ära. Nii saad kindel olla, et väliskõrgkoolist naastes on sul kindlasti võimalik läbitud ained enda koduõppekavasse sisse arvestada nagu välistudengilt nõutakse. Siis kui välismaalt naased, tuleb seal läbitud aineid üle kanda ning kuna programmijuht on sinu õppekava juba varemalt heaks kiitnud, siis toimub ainete ülekandmise protsess kiirelt ja ilma tagasilöökideta. Kõik välismaal võetavad ained (kohustuslik võtta vähemalt 15 EAP-d semestris) ei pea kuuluma sinu õppekava järgi kohustuslike ainete hulka, vaid võivad olla ka vabaained (isegi sel juhul, kui sul on juba enda õppekava järgi vabaainete maht ületatud). Kuna aga üheks välisrände põhjuseks on erialane täiendamine teises kõrgkoolis, siis on erialaste ainete valik igati soosituim.

 

4) Programmijuhi vastust ei pea ootama jääma, vaid võib juba liikuda edasi järgmise etapiga, milleks pöördumine vastava partnerkooliga lepingu sõlminud instituudi Erasmuse koordinaatori poole:

  • TÜMRI-s: Lagle Lõhmus

  • Botaanika osakonnas: Pille Gerhold

  • Keemia Instituudis on tulenevalt partnerkoolidest jagatud tööülessanded 2 koordinaatori vahel:

    • o Uno Mäeorg tegeleb Konstanzi ja Uppsala Ülikooli taotlejatega;

    • o Ivo Leito tegeleb ülejäänud partnerkoolidesse taotlejatega (University of Oulu, University of Latvia, Maria Curie-Sklodowska University, University of Warsaw, Yildiz Technical University, Kilis 7 Aralik University)

 

 

Erasmuse koordinaatorile on vaja esitada:

  • välisüliõpilaseks kandideerimise avaldus, kuhu võib märkida kuni 2 kõrgkooli (1. ja 2. eelistus); 

  • motivatsioonikiri (1-2 lk, miks soovid just selles kõrgkoolis õppida; eesti keeles);

  • tõend õppetulemuste kohta (koos keskmise hindega, küsi dekanaadist aadressil Vanemuise 46, tasu selle eest ei küsita). Magistrantidel/doktorantidel tuleb esitada ka eelmise õppeastme akadeemilise õiendi koopia. 

    • o Akadeemilise õiendi koopiat saab lasta teha ja nõuetekohaselt kinnitada TÜ õppeosakonnas aadressil Jakobi 1, sissepääs TÜ peahoone sisehoovist (ühe lehekülje koopia maksab 0.15€). Kinnitatud koopiaid saadetakse vajadusel ka posti teel. Teine võimalus on lasta õiendi koopia kinnitada notariaarselt (hind sõltub teenuse pakkujast).

  • Tõend selle võõrkeele oskuse kohta, milles toimub õppetöö. Soovitav on keeletõend esitada koheselt inglise keeles, kuna hiljem võib seda küsida ka välisülikool. Keeleoskuse tõendina sobib esitada riigieksami keeletulemusi (ainult siis, kui riigieksami tulemust kajastaval sertifikaadil on märgitud ka saavutatud keeletase – uuematel riigieksamitel on tasemed märgitud!), võõrkeele õppejõu vabas vormis kinnitus, mõnes keeltekoolis sooritatud keeletesti tulemus (nt IELTS, TOEFL) vms. Piisab ka õpingukaardi väljavõttel olevast võõrkeele tasemest (ingliskeelset väljavõtet läbitud keelekursustest Tartu Ülikoolis väljastab TÜ Keelekeskus aadressil Jakobi 2-221, hind 5€, tõendi kinnitatud koopial 2€). 

    • o Näiteks on sobivaks tõendiks ka kinnitus kursuste „Inglise keel geenitehnoloogidele“ (tase B2) või „Erialane inglise keel geenitehnoloogidele“, (tase B2>C1) läbimisest.

  • Kandideerimisdokumendid peavad olema paberkandjal ja allkirjastatud. Võõrkeele puhul tuleb arvestada, et tase võimaldaks tulemuslikult erialases õppetöös osaleda (reeglina eeldatakse B2 taset).

 

 

5) TÜMRI-s vastutab üliõpilaste lõpliku väljavalimise eest instituudi direktor, prof. Toivo Maimets (Botaanika osakonnas ja Keemia Instituudis vastutavad kandidaatide väljavaliku eest teised võtmeisikud).

  • Sageli on üheks kaalukamaks mõjutajaks otsuse langetamisel tudengi õppeedukus, kuna direktori jaoks on oluline, et välisülikooli tudeerima minev tudeng esindaks meie ülikooli/instituuti hästi, millele osaliselt viitavad üliõpilase tulemused õppetöös, kuid mitte alati (mõnel aastal on keskmise hinde lävendiks kokkuleppeliselt seatud 3,5, kuid mõnedel aastatel on lastud õpirännet sooritama ka madalama keskmise hindega tudengid). Kindlasti aitab oluliselt kaasa ka hästi argumenteeritud motivatsioonikiri, mis lisab lõplikule otsusele kaalu. Vt rubriiki „Abiks motivatsioonikirja kirjutamisel“.

 

6) Kandideerimisavaldused, mis said konkreetse instituudi lõpliku otsuse tulemusel positiivse tagasiside, saadetakse vastava instituudi Erasmuse koordinaatori poolt edasi Erasmuse üldkoordinaatorile välisüliõpilastalituses. Kui kogu nimekiri koos, võtab üldkoordinaator üliõpilastega ühendust. Põhikonkursi puhul juhtub see reeglina detsembri (kandideerimine kevadsemestriks) või märtsi (kandideerimine sügissemestriks) lõpus. Valituks mitteosutunutele annab otsusest teada akadeemiline üksus, kus üliõpilane kandideeris. Programmile valitud üliõpilased saavad üldise informatsiooni järgmistest sammudest.

7) Edasised asjaajamised toimuvadki nüüd juba välisüliõpilastalitluses. TÜ omalt poolt saadab vastuvõtvatele kõrgkoolidele väljavalitud üliõpilaste nimed ja kontaktid. Siiski mitte kõik kõrgkoolid ei võta seepeale üliõpilastega ise ühendust. Seega, vii kiirelt ennast kurssi partnerkõrgkooli vastuvõtutingimustega, kuna lõpliku otsuse teevad nemad. Sellest, mida meie instituutide partnerkoolid nõuavad ning millega võiksid juba varemalt arvestada, loe iga partnerkooli tutvustuse alt täpsemalt (iga kooli juures 8. punkti all: „Välisülikooli nõuded peale nominatsiooni koduülikooli poolt“).

8) Enne välisõpingutele suundumist taotleb ka üliõpilane teaduskonnas väliskõrgkoolis sooritatavate õppeainete arvestamist TÜ-s (õppeplaan) ning vormistab ja sõlmib õppelepingu (Learning Agreement ehk kolmepoolne leping), millele võtab dekaani ja väliskõrgkooli esindaja allkirja (e-posti teel) ning esitab kolmepoolselt allkirjastatud lepingu enne välisõpingute algust dekanaati. Selle alusel vormistatakse üliõpilane dekaani korraldusega ametlikult välismaal õppijaks. Seega selleks ajaks peab olema programmijuhi heakskiit sinu poolt koostatud õppeplaanile juba antud! Peaaegu kunagi ei ole võimalik õppeplaani mitu kuud enne õpingute algust paika panna. Enamasti tuleb sellesse esimesed muutused sisse viia juba üliõpilase väliskõrgkooli jõudmisel.
Täpsem info ja vormid: https://www.ut.ee/et/oppimine/valismaa/oppekorraldus/oppeleping

 

9) Maksimaalselt 1 kuu enne välisõpingute algust sõlmitakse üliõpilase ja Erasmuse vahel leping, mille käigus räägitakse üle ka kõik toetuse ja lepingu tingimused. Erasmuse stipendium ei kata kõiki välismaal õppimisega seonduvaid kulutusi. Eelkõige on stipendium ette nähtud erinevate riikide elatustasemest tuleneva vahe katmiseks. Ülikool kannab stipendiumi sinu pangaarvele kuni 2 nädalat peale stipendiumilepingu sõlmimist. Toetuse suurus määratakse igaks õppeaastaks eraldi, ülikool ei tea konkursi ajal veel täpseid määrasid. 

  • Erasmuse programmis osalemise nö stipendiumiepinguga kohustub üliõpilane õppima väliskõrgkoolis lepingus fikseeritud perioodi jooksul, sooritama õppelepingus kokku lepitud õppetöö ning esitama sealsete õpingute lõppedes koduülikoolile aruandluse; lepingus on fikseeritud ka stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise korral on ülikoolil õigus nõuda eraldatud stipendiumi tagasimaksmist. Lepingu sõlmimiseks pöördu välisüliõpilastalitusse Erasmuse programmi üldkoordinaatori poole orienteeruvalt kuu aega enne välisõpingute algust.

 

 

Välismaal praktikal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal praktiseerimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmuse stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak ja riikidevaheliste lepete alustel makstavate stipendiumide kohta. Praktikabaas ei pea praktikandile töötasu maksma.

Välisõpingutelt naastes:
1) Üliõpilasel tuleb esitada LOTE dekanaati tõend välismaal sooritatud õppetulemuste kohta (Transcripts of Records);
2) Seejärel tuleb üliõpilasel märkida kinnitatud õppeplaanil õppeained, mida ta soovib lasta kanda ÕIS-i (minimaalselt 15 EAP/semester);
3) Dekanaat kannab õppeained ÕIS-i (kui õppetulemuste tõendil toodud õppeained on kooskõlas õppeplaanil olevatega).

 

 

 

Kandideerimise etapid välispraktika korral

 

Erasmuse programmi raames saab osaleda ka välispraktikal, mille kestus võib olla 3-12 kuud. Erasmuse raames on võimalik osaleda praktikal Euroopa Liidu liikmesriikides ja programmiga liitunud riikides. Erasmuse üliõpilase praktikat välismaal peab kodukõrgkool tunnustama võrdväärselt Eestis sooritatava praktikaga. Praktika peab olema osa üliõpilase õppekavast ja kajastuma üliõpilase akadeemilisel õiendil. Praktikabaasi välismaal otsib endale üliõpilane ise. Praktikale saab kandideerida aastaringselt! Konkurss jooksvaks toetuse taotlemiseks on avatud kuni 8. juunini 2015 või kuni toetusfondi ammendumiseni. Sügisel saab taotleda välispraktika toetust kevadsemestriks, kevadel aga suveks või eelolevaks õppeaastaks.

1) Esimese asjana tuleb endale iseseisvalt leida praktikakoht! Kuidas praktikakoht leida? Ehk oled enda uurimustöö käigus sagedamini kokku puutunud mingi kindla teadusgrupi artiklitega ja sooviksid praktikat teostada just sealses laboris või oled huvitatud praktikast mõnes tootearendusega tegelevas suurfirmas (mikrobiolooge ja keemikuid võib leida täiesti erinevate valdkondade suurfirmades, kas või toiduainetööstustes, kosmeetikafirmades ja haiglates) või siis tahad hoopiski näha, kuidas mõnes spetsiifilises biotehnoloogia firmas töötamine välja näeb (näiteks Novo Nordisk Taanis, Oxford Nanopore Inglismaal või miks ka mitte Roche Šveitsis)? Kui ise ei oska millestki alustada, siis võib esmalt uurida ka oma teaduskonnast, programmijuhi või oma õppekavajärgse praktika juhendaja käest, milliseid kontakte on akadeemilisel üksusel välisriikide ettevõtete ja asutustega või kus on loodusteaduste valdkonna üliõpilased varem praktikat sooritanud. Tartu Ülikool kuulutab välispraktika pakkumisi Tudengiveebi portaalis. Ka AIESEC vahendab informatsiooni praktikavõimaluste kohta, kuid põhiliselt õpetamise, IT- ja turunduse valdkonnas, mis võivad bioteadusest huvitunule aga kaugeks jääda.

 

2) Kui oled välja valinud enda jaoks sobiva praktikabaasi, siis järgmiseks on vaja praktikabaasiga kontakteeruda. Ilus oleks praktikataotluse seoseline pöördumine kirjutada motivatsioonikirja vormis, mis sisaldaks infot ka selle kohta, miks soovid praktikat teostada just selles baasis ning mida loodad praktika käigus omandada. 

  • Kindlasti on kasulik mõelda välja ka tagavaraplaan sellisteks puhkudeks, kui sinu poolt kõige ihaldatum praktikabaas peaks sinu taotlusest keelduma. Hea mõte oleks koostada pingerida erinevatest praktikakohtadest ning alustada taotluse saatmist kõige esimesest ning keeldumise korral võtta ette sobivuselt teine praktikabaas. Mitmesse asutusse korraga taotluse saatmine võib sulle tunduda küll ahvatlev, kuid selline lähenemine ei ole praktikabaaside suhtes just eriti viisakas. Kui peaks juhtuma, et mõlemad/mitmed praktikabaasid, kuhu saatsid avalduse, on valmis sind vastu võtma, siis tuleb sul paratamatult ühele/mitmele kohale ära öelda ning arvestades sellega, et esimene pöördumine oli sinupoolsel initsiatiivil, siis keeldumine pakutavast kohast jätab sinu suhtes äärmiselt negatiivse mulje. Seega oleks targem läheneda erinevatele praktikabaasidele siiski ükshaaval, alustades kõige soovitumast.

 

 

3) Kui oled leidnud praktikabaasi, mis on nõustunud sind vastu võtma, siis tuleb hakata vormistama kolmepoolset lepingut sinu, praktikabaasi ja ülikooli vahel. Antud lepingu sisuline külg (praktika kestus, praktika sisu, praktika hindamine jms) tuleb üliõpilasel praktikabaasiga kokku leppida ja kolmepoolsesse lepingusse kanda. Seejärel tuleb leping praktikabaasile allkirjastamiseks saata. Kuna välismaal digiallkirjastamise võimalust sageli ei ole, siis tuleb praktikabaasil e-maili teel saadetud kolmepoolne leping välja printida ning paberkandjal allkirjastada. TÜ-s on lepingu allkirjastajateks dekaan ning praktika juhendaja ehk praktikaaine õppejõud, kelle praktika ainepunkte sa koduülikooli tulles õppekavasse üle kannad. Praktikaaine õppejõuks võib olla ka sinu juhendaja laboris, kui juhendaja nõustub välispraktika õppekavasse sisse arvestamisel sul kasutada näiteks bakalaureuses „Laboritöö praktika“ (9 EAP), magistris aga „Erialapraktikum geenitehnoloogias“ (9 EAP) või „Erialapraktikum biomeditsiinis“ (5 EAP) ainet. Lisaks on magistrantuuri õppekavas välispraktika arvestamiseks võimalik kasutada ka „Ettevõttepraktika“ (6 EAP) kursust. Kõige paremini oskab sind praktikaainete kombineerimisel välispraktika tarbeks aidata meie programmijuht (Margus Leppik).

  • 15 EAP nõue? Välispraktikale minemise toetust saab taotleda vaid juhul, kui praktikat sooritatakse praktikaaine raames (arvestatakse õppekava täitmisel, võib olla ka vaba- või valikaine). Mis puudutab 15 EAP nõuet, siis vastavalt õppekorralduseeskirjale saab alates 2013/14. sisseastunud üliõpilased nominaalse õppeaja pikendust, kui välismaal õppimine (sh ka praktika) kestab vähemalt 3 kuud ja üle kantakse 15 EAP. Seega iseenesest saab minna välismaale praktikale ka 3 EAP andva praktikaaine raames, kuid õppeaja pikendust sellisel juhul ei saaks. Võimalik on minna välispraktikale ka mitme õppeaine raames, ehk siis kahe või enama praktikaaine raames, sellisel juhul tuleb jälgida ainete õpiväljundeid ning teha tuleb mitu praktikaplaani (iga aine kohta üks). Alternatiiviks on nö oma õpingute planeerimine – kas siis nö EAP-de ettetegemine, et semestri jooksul välispraktikal vähem kui 15 EAP eest käies ei langeks kokkuvõttes osakoormusesse või siis sooritada praktika suvel, kui õppetööd ei toimu.

 

 

4) Järgmise sammuna tuleb pöörduda välispraktika üldkoordinaatori Egle Rummeli poole, kellele on vaja esitada järgmised dokumendid:

  • Välispraktika toetuse avaldus (eesti keeles, võib olla ka digitaalselt allkirjastatud);

  • Kolmepoolne praktikaleping, mis on ettenähtud osapoolte poolt allkirjastatud (võib olla ka skaneeritud). Dekanaati võib kolmepoolse lepingu allkirjastamiseks viia enne õppe- ja praktikaplaani valmisolekut, viimase kahega võib hakata tegelema peale stipendiumitaotluse esitamist. Samuti on kolmepoolse praktikalepingu sõlmimise tingimuseks õnnetus- ja vastutuskindlustuse olemasolu ehk kui vastuvõttev organisatsioon ei taga kindlustust, siis tuleb üliõpilasel vastavad kindlustuslepped ise sõlmida. Sellisel juhul tuleb hiljem kolmepoolse praktikalepingu lisana esitada kindlustuspoliis(id).

  • Tõend õppetulemuste kohta (koos keskmise hindega, küsi dekanaadist aadressil Vanemuise 46, tasu selle eest ei küsita), magistrantidel ka eelmise õppeastme akadeemilise õiendi kinnitatud koopia.

    • o Akadeemilise õiendi koopiat saab lasta teha ja nõuetekohaselt kinnitada TÜ õppeosakonnas aadressil Jakobi 1, sissepääs TÜ peahoone sisehoovist (ühe lehekülje koopia maksab 0.15€). Kinnitatud koopiaid saadetakse vajadusel ka posti teel. Teine võimalus on lasta õiendi koopia kinnitada notariaarselt (hind sõltub teenuse pakkujast).

  • Tõend selle võõrkeele oskuse kohta, milles toimub praktika (tõendina sobivad kõik rahvusvahelised või Eestis sooritatud testid, sh TÜ Keelekeskuse test, või tõend võõrkeele kursuse läbimise kohta, kus on märgitud ka saavutatud keeletase. Kohaliku keele (näiteks Taanis taani keele) valdamine ei ole praktika sooritamise eelduseks, kui praktikabaasi töökeel on mõni Euroopas laiemalt levinud keel (näiteks inglise keel). 

    • o Näiteks on sobivaks tõendiks ka kinnitus kursuste „Inglise keel geenitehnoloogidele“ (tase B2) või „Erialane inglise keel geenitehnoloogidele“, (tase B2>C1) läbimisest.

  • Kandideerimisdokumendid peavad olema paberkandjal ja allkirjastatud (välja arvatud kolmepoolne praktikaleping, mis võib olla allkirjastamise järgselt praktikabaasi poolt skaneeritud, ja välispraktika toetuse avaldus, mis võib olla ka digitaalselt allkirjastatud).

 

 

5) Kui eelmises punktis nimetatud toetuse saamiseks vajalikud dokumendid on välisüliõpilastalitlusse esitatud ning on saadud koordinaatorilt tagasisidet toetuse saamise kohta (taotluste läbivaatamiseks ja hindamiseks võib välisüliõpilastalitlusel kuluda 2-4 nädalat), siis võib hakata vormistama õppeplaani ja praktikaplaani. Viimasele kahele dokumendile ei ole konkreetset ajalist tähtaega, tähtis on, et need oleksid esitatud dekanaati enne praktika algust (lisaks ka koopia kolmepoolsest praktikalepingust). 

  • Õppeplaan tuleb kooskõlastada programmijuhi ning praktikaplaan praktikaaine juhendajaga. Kui kõik vastab normidele, kinnitab programmijuht õppeplaani 14 päeva jooksul alates esitamisest. 

  • Lisaks tuleb enne välispraktika algust praktikaaine juhendajaga kooskõlastada praktikaplaan. Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema praktika välismaal on kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega ning täielikult tunnustatud kodukõrgkooli õpingute osana. Erasmuse üliõpilase praktikat välisriigis peab kodukõrgkool tunnustama kohaliku praktikaga võrdväärselt. Praktika peab olema osa üliõpilase õppekavast ja kajastuma akadeemilisel õiendil.

  • Kooskõlastatud õppe- ja praktikaplaan koos koopiaga kolmepoolsest lepingust tuleb dekanaati esitada vähemalt 2 nädalat enne praktika algust. Õppelepingu alusel arvab dekaan oma korraldusega sind praktikandiks välismaal.

 

6) Maksimaalselt 1 kuu enne välispraktika algust sõlmitakse üliõpilase ja Erasmuse vahel stipendiumileping, mille käigus räägitakse üle ka kõik toetuse ja lepingu tingimused. Kui aega on vähem, kui kuu praktikani, siis kohe, kui võimalik. Tore oleks, kui üliõpilane ise ühendust võtaks ja ennast meelde tuletaks ning siis saadetakse üliõpilastele võimalikud ajad, kuna nad saaksid stipendiumilepingut sõlmima tulla. Stipendiumilepingu sõlmitakse üliõpilasega siis, kui kõik vajalikud taotlemisdokumendid on esitatud, kindlustus on olemas (kas siis praktikabaasi või üliõpilase enda poolt tehtud) ning online keeletest (Euroopa Komisjoni nõue) tehtud. Peale stipendiumilepingu sõlmimist võib üliõpilane täiesti kindel olla, et talle on toetus garanteeritud. Ülikool kannab stipendiumi praktikandi pangaarvele kuni 2 nädalat peale stipendiumilepingu sõlmimist.



Programmi Erasmus stipendium ei kata aga kõiki välismaal praktiseerimisega seonduvaid kulusid ning kindlasti on vajalik ka omafinantseerimine. Eelkõige on stipendium ette nähtud erinevate riikide elatustasemest tuleneva vahe katmiseks. Üliõpilasel tuleb lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada täiendava väljaminekuga kindlustusele, elamisloale ning sõidupiletitele. 

Välismaal praktikal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal praktiseerimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmuse stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak ja riikidevaheliste lepete alustel makstavate stipendiumide kohta. Praktikabaas ei pea praktikandile töötasu maksma.

Välispraktikalt naastes:
1) Üliõpilasel tuleb esitada LOTE dekanaati tõend välismaal sooritatud praktikaaineite tulemuste kohta (Transcripts of Records);
2) Seejärel tuleb üliõpilasel märkida kinnitatud õppeplaanil õppeained, mida ta soovib lasta kanda ÕIS-i (minimaalselt 15 EAP/semester);
3) Dekanaat kannab õppeained ÕIS-i (kui õppetulemuste tõendil toodud õppeained on kooskõlas õppeplaanil olevatega).

 

 

 

Kandideerimise etapid äsjalõpetanute välispraktika korral

 

Äsjalõpetanute praktika on uus Erasmus+ praktika, mis võimaldab pärast bakalaureuse või magistrantuuri lõpetamist asuda kuni 12 kuuks välismaale praktikale. Oma soovist praktikale minna peab välisüliõpilastalitlusse välispraktika koordinaatorile teada andma viimase õppeaasta jooksul. Praktika algus ja lõpp peavad olema hiljemalt 12 kuud pärast lõpetamist. Praktika Erasmuse programmi raames võib kesta 3-12 kuud. Erasmuse raames on võimalik osaleda praktikal Euroopa Liidu liikmesriikides ja programmiga liitunud riikides. Praktikabaasi välismaal otsib üliõpilane endale ise. Praktikale saab kandideerida aastaringselt! Põhikonkurss kevadsemestriks kandideerimisel toimub detsembri alguses ning sügissemestriks või aastaks kandideerimisel märtsis (sel aastal 13. märts 2015).Praktikatoetusele kandideerimine toimub üliõpilasvahetuse konkursist eraldi. Kui peale konkurssi jääb vabu kohti üle, siis on toetuse taotlemine avatud kuni 8. juunini 2015 või kuni toetusfondi ammendumiseni. Seega tasub praktikataotlus kindlasti esitada juba põhikonkurssi ajaks, et säiliks suurem šanss toetuse pälvimiseks.

1) Esimese asjana tuleb endale iseseisvalt leida praktikakoht! Kuidas praktikakoht leida? Ehk oled enda uurimustöö käigus sagedamini kokku puutunud mingi kindla teadusgrupi artiklitega ja sooviksid praktikat teostada just sealses laboris või oled huvitatud praktikast mõnes tootearendusega tegelevas suurfirmas (mikrobiolooge ja keemikuid võib leida täiesti erinevate valdkondade suurfirmades, kas või toiduainetööstustes, kosmeetikafirmades ja haiglates) või siis tahad hoopiski näha, kuidas mõnes spetsiifilises biotehnoloogia firmas töötamine välja näeb (näiteks Novo Nordisk Taanis, Oxford Nanopore Inglismaal või miks ka mitte Roche Šveitsis)? Kui ise ei oska millestki alustada, siis võib esmalt uurida ka oma teaduskonnast, programmijuhi või oma õppekavajärgse praktika juhendaja käest, milliseid kontakte on akadeemilisel üksusel välisriikide ettevõtete ja asutustega või kus on bioteaduste valdkonna üliõpilased varem praktikat sooritanud. Tartu Ülikool kuulutab välispraktika pakkumisi Tudengiveebi portaalis. Ka AIESEC vahendab informatsiooni praktikavõimaluste kohta, kuid põhiliselt õpetamise, IT- ja turunduse valdkonnas, mis võivad bioteadusest huvitunule aga kaugeks jääda.

 

2) Kui oled välja valinud enda jaoks sobiva praktikabaasi, siis järgmiseks on vaja praktikabaasiga kontakteeruda. Ilus oleks praktikataotluse seoseline pöördumine kirjutada motivatsioonikirja vormis, mis sisaldaks infot ka selle kohta, miks soovid praktikat teostada just selles baasis ning mida loodad praktika käigus omandada. 

  • Kindlasti on kasulik mõelda välja ka tagavaraplaan sellisteks puhkudeks, kui sinu poolt kõige ihaldatum praktikabaas peaks sinu taotlusest keelduma. Hea mõte oleks koostada pingerida erinevatest praktikakohtadest ning alustada taotluse saatmist kõige esimesest ning keeldumise korral võtta ette sobivuselt teine praktikabaas. Mitmesse asutusse korraga taotluse saatmine võib sulle tunduda küll ahvatlev, kuid selline lähenemine ei ole praktikabaaside suhtes just eriti viisakas. Kui peaks juhtuma, et mõlemad/mitmed praktikabaasid, kuhu saatsid avalduse, on valmis sind vastu võtma, siis tuleb sul paratamatult ühele/mitmele kohale ära öelda ning arvestades sellega, et esimene pöördumine oli sinupoolsel initsiatiivil, siis keeldumine pakutavast kohast jätab sinu suhtes äärmiselt negatiivse mulje. Seega oleks targem läheneda erinevatele praktikabaasidele siiski ükshaaval, alustades kõige soovitumast.

 

 

3) Kui oled leidnud praktikabaasi, mis on nõustunud sind vastu võtma, siis järgmise sammuna tuleb pöörduda välispraktika üldkoordinaatori Egle Rummeli poole, kellele on vaja esitada järgmised dokumendid:

  • Välispraktika toetuse avaldus (eesti keeles, võib olla ka digitaalselt allkirjastatud);

  • Kolmepoolne praktikaleping (võib olla ka skaneeritud). Kui kolmepoolse lepingu täitmine on raskendatud, kuna praktika alguseni on veel mitu kuud aega ja kõik praktikaga seotud detailid ei ole teada, siis võib kandideerimisel kolmepoolse lepingu asemel esitada ajutise asedokumendina vastuvõtukirja (ingl k. Acceptance/ Confirmation Letter) praktikabaasilt (kiri võib olla kirjutatud vabas vormis, st kirja vormistusele ei ole kindlaid nõudmisi, kuid peab olema praktikabaasi poolt allkirjastatud), mis tõendab, et praktikabaas on sind vastu võtma nõustunud. Vastuvõtukiri on vaid ajutine ning enne praktikale minekut tuleb kindlasti esitada ka ettenähtud nõuetele vastav kõigi osapoolte poolt allkirjastatud kolmepoolne praktikaleping;

  • Tõend õppetulemuste kohta (koos keskmise hindega, küsi dekanaadist aadressil Vanemuise 46, tasu selle eest ei küsita), magistrantidel ka eelmise õppeastme akadeemilise õiendi kinnitatud koopia.

    • o Akadeemilise õiendi koopiat saab lasta teha ja nõuetekohaselt kinnitada TÜ õppeosakonnas aadressil Jakobi 1, sissepääs TÜ peahoone sisehoovist (ühe lehekülje koopia maksab 0.15€). Kinnitatud koopiaid saadetakse vajadusel ka posti teel. Teine võimalus on lasta õiendi koopia kinnitada notariaarselt (hind sõltub teenuse pakkujast).

  • Tõend selle võõrkeele oskuse kohta, milles toimub praktika (tõendina sobivad kõik rahvusvahelised või Eestis sooritatud testid, sh TÜ Keelekeskuse test, või tõend võõrkeele kursuse läbimise kohta, kus on märgitud ka saavutatud keeletase. Ingliskeelset väljavõtet läbitud keelekursustest Tartu Ülikoolis väljastab TÜ Keelekeskus aadressil Jakobi 2-221, hind 5€, tõendi kinnitatud koopial 2€. Kohaliku keele (näiteks Taanis taani keele) valdamine ei ole praktika sooritamise eelduseks, kui praktikabaasi töökeel on mõni Euroopas laiemalt levinud keel (näiteks inglise keel). 

    • o Näiteks on igati sobivaks tõendiks ka kinnitatud tõend kursuste „Inglise keel geenitehnoloogidele“ (tase B2) või „Erialane inglise keel geenitehnoloogidele“, (tase B2>C1) läbimisest.

  • Kandideerimisdokumendid peavad olema paberkandjal ja allkirjastatud (välja arvatud kolmepoolne praktikaleping, mis võib olla allkirjastamise järgselt praktikabaasi poolt skaneeritud, ja välispraktika toetuse avaldus, mis võib olla ka digitaalselt allkirjastatud).

 

4) Peale avaliku konkurssi lõppu läheb Erasmuse koordinaatoritel ligikaudu 2-4 nädalat taotluste üle vaatamiseks ja otsuse langetamiseks. Kui sinu taotlus saab heakskiidu, siis teavitatakse sind sellest meili teel. Kui sa ei esitanud konkursile koheselt täidetud kolmepoolset praktikalepingut (vaid ajutise kinnituskirja), siis tuleb see esitada kindlasti enne stipendiumilepingu allkirjastamist ehk varem kui 1 kuu enne välispraktika algust.

5) Maksimaalselt 1 kuu enne välispraktika algust sõlmitakse üliõpilase ja Erasmuse vahel leping, mille käigus räägitakse üle ka kõik toetuse ja lepingu tingimused. Erasmuse stipendium ei kata kõiki välismaal praktika sooritamisega seonduvaid kulutusi. Eelkõige on stipendium ette nähtud erinevate riikide elatustasemest tuleneva vahe katmiseks. Ülikool kannab stipendiumi sinu pangaarvele kuni 2 nädalat peale stipendiumilepingu sõlmimist.


Äsjalõpetanute praktikaprogrammis osaleja võib välismaal praktiseerimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmuse stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak ja riikidevaheliste lepete alustel makstavate stipendiumide kohta. Praktikabaas ei pea praktikandile töötasu